Foto: Täheplahvatuses tekkis kosmosesse punane roos
NASA kosmoseteleskoobi tehtud pildil on näha punase roosina näivad supernoova jäänused.  Umbes 3700 aastat tagasi võis Maalt vaadates näha taevasse tekkinud uut heledat tähte, mis muutus aja möödudes tasapisi järjest tuhmimaks ning vajus lõpuks unustuste hõlma. 1971. aastal avastasid astronoomid selle unustatud tähe jäänused, millele pandi nimeks Puppis A.  NASA infrapunalaineala kosmoseteleskoobi WISE tehtud värskel pildil sarnaneb Puppis A pigem punasele roosile kui supernoova plahvatuse jäänustele. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel kasvab tähe heledus hetkeliselt miljoneid kordi. Sellises plahvatuses tekkivad lööklained muudavad supernoovat ümbritsevad tolmu- ja gaasipilved kuumaks, mistõttu hakkavad need helendama ning paistavad infrapunapildil punastena.  Kuigi enamik algsest tähematerjalist paiskus plahvatuse käigus kosmoseavarustesse, moodustus allesjäänud materjalist ülitihe neutrontäht. Selles plahvatuses tekkinud neutrontäht on pildil nägemiseks liiga tuhm, kuid liigub kiirusega ligi 5 miljonit km/h. Selline absurdne kiirus tekitab segadust isegi astronoomides. Osa pildil rohelisena paistvast gaasist ja tolmust on teise muistse supernoova Vela jäänused. See plahvatus oli Maalt nähtav umbes 12 000 aastat tagasi ning toimus Puppis A-st neli korda Maale lähemal. Pildil nähtavad värvid vastavad erinevatele silmaga nähtamatutele infrapunavalguse lainepikkustele.
