Parasiitussid mõjutasid inimese evolutsiooni
Inimene hakkas Aafrikast välja rändama umbes sada tuhat aastat tagasi. Geneetilise mitmekesisuse muutusi  hakkasid suunama uute elupaikade kliima, senitundmatu toit ja võõrad tõvestajad.  Inimese loodusliku valiku peamiseks suunajaks võisid olla parasiitussid, oletasid Berkeley California ülikooli uurijad.  Kohastumine haigustekitajatega jättis inimese kehasse jälje, mis muudab meid vastuvõtlikuks autoimmuunhaigustele. Berkeley molekulaarbioloogid analüüsisid 1500 inimese geeniproove, mis pärinesid  55 erinevast populatsioonist.  Uurijad lõid statistilise mudeli, millesse sisestati võimalike mõjudena nii eluviis  põllupidamine või küttimine-korilus kui ka kliima ning tõvestajate võimalik mõju. Uurimuse autori Mario Fumagalli sõnul osutusid kõik need tegurid olulisteks, kuid kõige tugevam mõju inimese geneetilisele mitmekesisusele oli haigustekitajatel. Nendest omakorda kõige vägevamad olid parasiitussid. Teadlased oletasid, et ussid arenevad evolutsioonis palju aeglasemalt kui bakterid ning viirused ja see lubas inimese immuunsusel end nende vastu relvastada. Fumagalli uurimismeeskond tegi kindlaks 103 geeni, mis olid kõige tugevamas seoses tõvestajate rohkusega.  Veerand geenidest oli seotud immuunsusega  need aitasid haigustekitajaid ära tunda ning tekitada põletikureaktsiooni.  Paljud geenidest aga tundusid tõstvat autoimmuunhaiguste nagu hulgiskleroosi või tsöliaakia esinemissagedust. Seetõttu oletavad uuringu autorid, et haigustekitajate poolt suunatud looduslik valik tekitas olukorra, kus tõvestajate puudumisel võivad tekkida inimese enda immuunsüsteemi poolt tekitatud haigused.  See klapib üsna hästi teooriaga, mida tuntakse hügieenihüpoteesi nime all -  kui keha ei puutu kokku bakteritega, hakkab jõude seisev immuunsus otsima vaenlast ning tekib allergia. Uurimus ilmus ajakirjas PloS Genetics.  
