Kuhu kaovad vanad gripitüved?
Kuhu jääb see gripivorm, mis eelmisel hooajal olemise kehvaks tegi?  Haiguste tipphooajal võib ringi liikuda mitu erinevat gripiviirust.  Gripp paljuneb komponentide kaupa.  Kui kehas on korraga mitut tüüpi viirust, võidakse uusi viiruseosakesi hakata kokku panema erinevate tüvede põhjal. Samuti  on viiruse pinnal asuvad valgud  antigeenid pidevalt muutuvad. Kõige muutlikumad nendest on neuraminidaas ja hemaglutiniin. Just nende järgi saavad haigustüved endale nime  näiteks kurikuulus H1N1 tähistab viirust, mille pinnal on esimest tüüpi hemaglutiniin ja neuraminidaas.  Kui uued haigustüved tekivad pidevalt, siis vanad kipuvad pigem ära kaduma. Selle põhjuseks on inimese kehamälu, väidavad New Yorgis asuva Mount Sinai meditsiiniülikooli uurijad Peter Palese ja Taia Wang. "Epidemioloogilised andmed näitavad, et uute viiruste esilekerkimine on sageli seotud vanade viirusetüvede kadumisega. Viiruspandeemiate ajal surevad vanad gripitüved välja," selgitas Palese. Teadlaste arvates on uutes gripitüvedes säilinud eelmiste viirusevormide pinna-antigeenide olulisi omadusi.  Gripiviirusega nakatumine kutsub esile immuunvastuse.  Kui inimene on varem grippi põdenud, siis on tema immuunsüsteemis selles mälestus olemas ning B-rakud hakkavad tootma antikehi.  Need pole piisavalt tugevad, et hävitada uus tüvi, kuid mõjuvad vanale viirusele. Kui immuunsüsteem uue gripiga tegeleb, siis hävitatakse vana viirus ära.   "Vanadele sesoonse gripi viirustele saavad saatuslikuks inimese B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid gripi pinnal asuvate valkude vastu," võttis Palese kokku. Uurimus ilmus ajakirjas mBio.  
