Laserid aitavad maakera sisemust mõista
Võimsad impulsslaserid aitavad tekitada Maa tuumas valitsevad tingimused, mis võimaldab teadlastel uurida aine käitumist sealsetel äärmuslikel temperatuuridel ja rõhkudel. Maa tuuma võib teatud mõttes pidada maakera viimaseks valgeks laiguks, sest teadmised selle salapärase ja ülikõrge temperatuuriga kuumakambri kohta on tegelikult üllatavalt napid. Teadlased loodavad osadele Maa tuuma saladustele jälile saada Prantsusmaal asuva Euroopa sünkrotronkiirguse uurimise keskuse (ESRF) uue röntgenkiirguse sünkrotroni kiirekanali abil.  Sünkrotronkiirgus on elektromagnetkiirgus, mis tekib, kui valguse kiirusel liikuvad laetud osakesed liiguvad kiirendusega näiteks mööda kõverjoonelist trajektoori. Sünkrotronkiirgus saab reaalselt tekkida osakeste kiirendis  sünkrotronis. Sünkrotronid on tänapäeval kõige suurema intensiivsusega kiirgusallikad ultraviolett- ja röntgenkiirguse valdkonnas, mis võimaldavad uurida erinevates ainetes toimuvaid protsesse. Meie planeedi 2500 kilomeetri sügavusel asuv sisemine tuum suudab vastu pidada atmosfäärirõhust umbes 3,5 miljonit korda suuremale rõhule ning arvatakse, et temperatuur seal on võrreldav Päikese pinnatemperatuuriga.  Teadlased loodavad Maa tuuma äärmuslikke tingimusi matkida uue röntgenkiirguse sünkrotroni kiirekanali ID24 abil. Teemantalasid suruvad aine ülisuure rõhu all kokku ning laseri impulsid kuumutavad selle ülikõrgete temperatuurideni. Kuigi eksperimendis kasutatavad aine proovitükid on kõigest tolmukübeme suurused ning kuumust rakendatakse vaid mikrosekundite jooksul, on see Maa tuumas valitsevate tingimuste matkimiseks parim võimalik viis.  See võimaldab erinevate valdkondade teadlastel uurida, mis juhtub rauaga, kui seda kuumutada 10 000 kraadini Celsiuse järgi või mis toimub ainetega kiire keemilise reaktsiooni käigus ning millisel temperatuuril mineraal planeedi sisemuses sulab. Vastuseid mitmetele põletavatele küsimustele loodavad leida nii geoloogid kui kosmoloogid, sest sarnast seni tabamatuks jäänud nn kuuma tihedat ainet võib leiduda ka suurte planeetide, näiteks Jupiteri sisemuses. Esimesed ID24 katsetused  lõpetati sel kuul ning alates järgmise aasta maist on kiirekanal eksperimentide korraldamiseks avatud teadlastele üle maailma. ID24  on üks kaheksast ESRFi uuendamise programmi raames rajatavast uuest kiirekanalist.
