Rändlinnud enne rännet trenni ei tee
Valgepõsk-lagled võtavad pika teekonna lõunasse ette ilma eelneva füüsilise ettevalmistuseta, näitas värske uuring. Valgepõsk-lagle on partlaste sugukonda kuuluv veelind. Teadlased avastasid, et sellel linnuliigil piisab kõigest 22 minutist lendamisest päevas, et hoida lennulihased vormis ja läbida 2500 kilomeetri pikkune teekond Arktikast Edela-Šotimaale.  "See kehtib tõenäoliselt kõigi rändlindude kohta," märkis Briti kuningliku veterinaariakolledži ornitoloog ja ajakirjas Biology Letters avaldatud uuringu autor Steven Portugal. Teadlastele on juba ammu teada, et rändlindude lennulihased muutuvad enne rände algust märkimisväärselt suuremaks, kuid pole täpselt teada kuidas. Lindude lihased ei ole inimeste omadest nii väga erinevad, nii on seni arvatud, et ka rändlinnud peavad pika teekonna läbimiseks eelnevalt treenima.  "Iseenesest on ju põhjendatud eeldus, et suuremate lihaste saavutamiseks peavad linnud sarnaselt inimestega rohkem treenima," lausus Portugal. Puurilinnud on aga tõestuseks, et see ei ole tegelikult nii. Teadlased on täheldanud, et nende lihased kahanevad või suurenevad sõltumata muutustest lihaste kasutamisel või liikumiskoormuses. Portugal otsustas koos Suurbritannia, Austraalia ja Kanada ornitoloogidega välja selgitada, kas valgepõsk-lagled kulutavad lihaste treenimiseks enne sügisest ja kevadist rännet lendamisele rohkem aega. Selleks jälgisid nad aastaringselt kuut laglet, salvestades nende südame löögisagedusi, et teha kindlaks, kui palju ajast kulus neil lendamisele. "Südame löögisageduse põhjal on väga lihtne kindlaks teha, millal lind lendab. Maal toitu otsides teeb linnu süda keskmiselt 80 lööki minutis, lennates aga kuni 400 lööki minutis. Linnud piiravad lendamist, sest see on tõsiselt kurnav," selgitas Portugal. See on esimene uuring, mis mõõtis rändlindudel ööpäevaringselt nii lendamisele kulunud aega kui pulssi. Uuringu autorid leidsid, et lagled ei kulutanud vahetult enne rännet lendamisele rohkem aega kui muidu. Portugali sõnul tuli see neile üllatusena, sest rände ajal suudavad valgepõsk-lagled lennata peatusi tegemata kuni 24 tundi järjest ning läbida 2500 kilomeetri pikkuse teekonna vähem kui nädalaga.  "Teoreetiliselt  peaksid nad enne rännet natukene rohkem lendama, kuid tundub, et rände lähenedes nende lihased lihtsalt muutuvad suuremaks," lisas Portugal. Tema sõnul võib lennulihaste treenimiseks piisata rändele eelnevalt kaalus juurde võtmisest. "Nende kehakaal suureneb, mistõttu peavad nad ka lendamiseks rohkem pingutama. See on justnagu omamoodi passiivne treening," märkis Portugal. Varem on leitud, et paljud lindude ainevahetusradade võtmekomponendid tõusevad esile vahetult enne rännet, kuid tõenäoliselt ei ole selle põhjuseks füüsilise koormuse kasv. "Lennulihastes nähtavad muutused võivad olla seotud hormoonide või valgustasemetega," arvas Portugal.
