Millal algas laamade liikumine Maal?
Maa välimine osa koosneb jäikadest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks. Need on üksteise suhtes pidevas liikumises  eemalduvad ja lähenevad.  Lähenemiskohtades tungivad ühe laama servad teise alla ning võivad sukelduda Maa vahevöösse. Sellistes piirkondades on palju vulkaane ning maavärinaid. Seni arvasid geoloogid, et laamade liikumine sai alguse umbes miljard aastat tagasi, kuid nähtus võib olla tunduvalt varasem. Laamade kokkupuutepindadel valitsevad põrgulikud tingimused - kõrge rõhk ning suur kuumus, seetõttu tekivad sinna erinevad metallimaagid. Maagileiukohad on mälestus kunagistest laamade sukeldumistest, kuigi tänapäeval võivad need paikneda laamade äärealadest kaugemal. Maagi täpne mineraalne koostis on nagu sõrmejälg, mis annab infot minevikusündmuste kohta  selle põhjal on võimalik välja arvutada, kui kõrge oli piirkonna temperatuur ning milline rõhk seal valitses.  Toulouse´i ülikooli teaduri  Jérôme Ganne´i juhitud rahvusvaheline uurimisrühm analüüsis Lääne-Aafrika kullakaevandustest kogutud mineraale, mis olid üle kahe miljardi aasta vanused. Uurijad kaardistasid elektronmikroskoobiga keemiliste elementide paiknemist proovides. Seejärel tegid nad röntgenspektroskoopia abil kindlaks, millised raua oksiide maakides leidus ning arvutasid selle põhjal välja maagi tekkealadel valitsenud temperatuuri ja rõhu. Paari miljardi aasta tagune Maal oli temperatuur palju kõrgem  kui praegu, kuid ilmselt toimusid juba siis laamade liikumised, mis sarnanevad tänapäevale. Nüüd soovivad uurijad kasutada sama metoodikat ning uurida veel vanemaid kivimiproove, mis pärinevad Arhaikumist. 2,5 kuni 3,8 miljardi aasta tagused näidised annavad loodetavasti täpsemat infot maakera geoloogilise mineviku kohta. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.  
