Supernoova sünd püüti pildile
Ülihele galaktika M51 asub Maast 23 miljoni valgusaasta kaugusel. Kuju järgi kutsuvad astronoomid seda Keeriseks. Oskaja silm leiab galaktika üles ka ainult binokli abil.  Tegelikult koosneb M51 suisa kahest galaktikast. Nende omavaheline mõju muudab selle kosmosepiirkonna aktiivseks tähetekke alaks.  Kuid lisaks tähtede sündimisele toimub seal ka tähtede hukkumine.  Mai lõpus sai Keerise galaktikas ühel tähel tuumakütus otsa ning see plahvatas supernoovana.  Max Plancki instituudi astronoomi Iván Martí juhitud töörühm sai sündmusest fotod vaid mõned päevad pärast plahvatust. Euroopa eri osades asuvad teleskoobid talletasid kosmilise draama suure täpsusega. Nimelt pani Hollandis asuv võimas arvuti eri piirkondade raadioteleskoopide andmed kokku  ja nii saadi supernoova sünnist üliterav pilt. Sellist teleskoobisignaalide liitmist nimetatakse raadiointerferomeetriaks.  Martí sõnul võib fotode kvaliteeti võrrelda sellega, kui inimesele õnnestub pildistada Kuul asuvat golfipalli. Pildid on täpsemad kui kosmoseteleskoop Hubble´i abil tehtud. "Tegime seni kõige paremad fotod nii varase järgus supernoovaplahvatusest. Need annavad olulist infot. Näiteks on piltide põhjal  võimalik kindlaks teha plahvatuse liikumise kiirus," ütles Martí.  Tulemused ilmusid ajakirjas Astronomy & Astrophysics.  
