Võrguniit viis ämblikud võidule
Ämblikud hakkasid eri tüüpi püünisvõrke kuduma uutesse elupaikadesse levimisel, et looduslikke ressursse võimalikult hästi kasutada, näitas Barcelona ülikooli uurimus.  Ämblikud on üks vanemaid ja mitmekesisemaid loomarühmi. Esimesed ämblikukivistised pärinevad Devoni ajastust ligi 380 miljonit aastat tagasi. Tänapäeval on erinevaid liike teada umbes 40 000. Ämblikud on tähtsad kiskjad, kes reguleerivad  väiksemate loomade arvukust ning on ise toiduks endast suurematele elusolenditele. Barcelona ülikooli bioloog Miquel Arnedo  soovis kindlaks teha püünisvõrke kuduvate ämblike sugupuu. Selleks kogus ta geeniproovid peaaegu kolmesajalt ämblikuliigilt, sealhulgas suuri ümmargusi püünisvõrke kuduvatelt võrkurlaste sugukonna liikidelt.  Selliseid ratasvõrke kuduvad ämblikud ilmusid umbes 200 miljonit aastat tagasi. Seejärel tekkis palju ämblikuliike, kes hakkasid eri tüüpi võrke kuduma. Näiteks kangurlaste sugukonda kuuluvate ämblike püünisvõrk on tihe ja asub maapinnaga rööbiti, ühes võrgus võib olla mitu ämblikku. Tavapäraselt seletavad bioloogid eri tüüpi püünisvõrkude tekkimist putukate ja õitsvate taimede mitmekesisuse suurenemisega. Kuid Arnedo jõudis uuelaadse oletuseni. Eri tüüpi võrgud olid vajalikud uutes elupaikades putukate püüdmiseks. Püünisvõrkude omadusi mõjutasidki  kõige rohkem elupaik ning sealne saakloomad rohkus. Saagi mitmekesisus polnud nii oluline. Minu andmed ei näita, et võrku kuduvate ämblike mitmekesisus oleks kasvanud koos putukaliikide arvu suurenemisega, selgitas Arnedo.  Uurija sõnul pole ämblikud pole toidu suhtes väga valivad. Ainult üksikud liigid püüavad mingit kindlat tüüpi saaki. Näiteks õgiämblikud varitsevad teisi ämblikke nende enda püünisvõrkudel, kus nad matkivad rabeleva saaklooma liigutusi.  Paljud ämblikud eri koo üldse võrku, vaid varitsevad saaklooma urus või taimede varjus. Ka sellised liigid võivad saagi lõpuks võrguniidi sisse mässida.  Ilmselt on ämblike edukuse taga just võrgunäärmete tekkimine, mitte aga võime suuri püünisvõrke meisterdada. Võrguniiti kasutavad ämblikud enda kinnitamiseks, liikumiseks ja munakookoni ehitamiseks.  Ämblike võidukäik sai alguse võrguniidi tootmises võimest. Kõik hiljem tekkinud käitumisviisid pakuvad ämblikule võimaluse kas energiat kokku hoida või muul kombel kergemalt läbi saada, võttis Arnedo kokku.  Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the Royal Society.  
