Kuidas kohanevad muutustega tundlikud kehaosad?
Mõned kehaosad on keskkonnamuutuste suhtes teistest tundlikumad. Ajakirjas PLoS Genetics avaldatud uuringu autorid vaatlesid äädikakärbeste geneetilisi omadusi. Nad keskendusid küsimusele, miks mõned putukate kehaosad saavutavad täismõõtmed isegi alatoitumise tingimustes, teised aga mitte. Äädikakärbestel kontrollivad seda protsessi samad geenid mis inimestelgi.  "Arengumehhanismid, mis neid kehaproportsioonide muutusi reguleerivad on siiani teadmata," märkis uuringu autor Alexander Shingleton Michigani osariigi ülikoolist. Inimese aju kasvab peaaegu täismõõduliseks ka alatoitumise, negatiivsete keskkonnamõjude või mittegeneetiliste probleemide korral. Teades, miks osa elundeid või kehaosi on keskkonnamõjude suhtes kas ülemäära tundlikud või mittetundlikud, on teadlastel võimalik leida ravi erinevate haiguste jaoks. "Kui me teame, kuidas on võimalik mõjutada tundlikkust väliste mõjude, näiteks alatoitumise suhtes, saab põhimõtteliselt manipuleerida seda tundlikkust reguleerivate geenidega," selgitas Shingleton. "Geene saab aktiveerida, et nad taastaksid algse tundlikkuse." Heaks näiteks keha tundetusest mittegeneetiliste tegurite suhtes on 2. tüüpi diabeet. See enimlevinud suhkrutõve vorm esineb, kui keha muutub vere suhkrusisaldust reguleeriva insuliini suhtes tundetuks. Insuliin on vajalik, et rakkudesse viia veres ringlev suhkur ehk glükoos, mida on rakkudele vaja energia tootmiseks.  Teist tüübi diabeedi korral toodetakse kõhunäärmes küll piisavalt insuliini, kuid see ei toimi ning veresuhkru tase on pidevalt liiga kõrge. Selle täpseid põhjuseid pole siiani suudetud välja selgitada. Shingletoni teadlasterühm avastas, et isegi alatoitumise korral jätkavad isase äädikakärbse suguelundid kasvamist ning saavutavad normaalmõõtmed. "Arengumehhanismi, mida kärbes kasutab genitaalide tundetuks muutmiseks toitumismuutuste suhtes, võib inimene kasutada, et reguleerida erinevate kehaosade reageerimist toitumises toimunud muutustele," lisas Shingleton. "Meie eesmärk on välja selgitada, miks mõned kehaosad reageerivad muutustele toitumises, teised aga mitte." Tema sõnul võimaldab äädikakärbeste uurimine mõista, kuidas inimese organism toimib ning kuidas me ümbritsevale keskkonnale reageerime. Muuhulgas aitab see teadlastel leida vastuseid alatoitumise ja insuliiniresistentsusega seotud biomeditsiinilistele küsimustele.
