Maa tuuma saladused saavad tasapisi selgemaks
Ameerika teadlaste värske uuring aitab kitsendada Maa tuumas leiduda võivate kergete elementide ringi. Teadlastel puudub võimalus võtta Maa tuumast proove, kuid meie planeedi keeruliste geofüüsikaliste süsteemide toimimise mõistmiseks on äärmiselt oluline teada tuuma täpset koostist ning sügaval maakoore alla valitsevaid tingimusi. Meie koduplaneedi suures osas rauast koosnev tuum mõjutab lisaks mandrite liikumisele ka elu säilimist planeedil. Maa rauast süda aitab planeedil säilitada magnetvälja, mis aitab omakorda kaitsta maapinnal pulbitsevat elu kahjuliku päikesekiirguse eest. Lisaks sellele peidab see endas väärtuslikku infot meie planeedi tekke kohta. Kuidas aga uurida maapinnast ligi 3000 kilomeetri sügavusel asuvat maakera sisemust? California tehnoloogiaülikooli teadlased matkisid selleks laboris Maa sisemuses valitsevaid karme ülikõrge rõhuga tingimusi ning uurisid nende mõju rauale. Esmalt asetasid teadlased raua tillukeste teemantide vahele ning pressisid seda kokku maapinnal valitsevast rõhust 1,7 miljonit korda kõrgem rõhu all. Seejärel sooritasid nad kokkusurutud rauaproovidega rea katseid, et jälgida helilainete liikumist rauas. Saadud tulemusi võrreldi maavärinate tekitatud maakera läbivate energialainete liikumise vaatlustulemustega. Teadlaste uurimus aitas heita valgust raua tihedusele ja käitumisele ülikõrge rõhu tingimustes ning määrata täpsemalt raua sulamistemperatuuri Maa vedela välistuuma ja tahke sisetuuma piirimail, milleks on umbes 5500 kraadi Celsiust (normaalrõhu juures on see 1539 kraadi Celsiust). California tehnoloogiaülikooli teadlase Jennifer Jacksoni sõnul võimaldavad uued andmed kitsendada Maa tuumas leiduda võivate kergete elementide ringi, mis aitavad seal toita konvektsiooni, mis omakorda aitab Maal magnetvälja säilitada. Kui Carnegie instituudi hiljutine uuring näitas, et Maa tuumas ei pruugi leiduda hapnikku, siis käesoleva uuringu autorite arvates ei ole see nii. "Arvatakse, et Maa tuumas võib leiduda mitmeid kergeid elemente, näiteks väävlit, räni, hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Neist enim mainitakse hapnikku ja räni, kuid neid pole veel piisavalt põhjalikult uuritud ning seetõttu kavatsemegi oma töös järgmiseks nende elementide uurimisele keskenduda," selgitas uuringu autor Caitlin Murphy. Uuring ilmus ajakirjas Geophysical Research Letters.
