Ussid aitavad Marssi vallutada
Marsi asustamise plaanid võivad saada hoogu juurde tänu tillukestele ussidele. Teadlased jälgisid ümarusside hõimkonda kuuluva tillukese varbussi (Caenorhabditis elegans) arengut ja paljunemist rahvusvahelises kosmosejaamas 12 põlvkonna vältel. Teadlaste sõnul võib kosmoses karastunud usside uurimine aidata inimestel toime tulla pika Marsi-lennu tingimuste ja riskidega. "Me suutsime näidata, et ussid on võimelised kosmoses kasvama ja paljunema piisavalt pika aja jooksul, et teisele planeedile jõuda ning nende tervislikku seisundit on võimalik lennu ajal jälgida," selgitas uuringu juhtiv autor Nathaniel Szewczyk Nottinghami ülikoolist. Ta lisas, et varbuss on pikaajalise kosmosemissiooni bioloogiliste mõjude avastamiseks ja uurimiseks katseorganismina mõistlik valik. "Nüüd me oleme lõpuks valmis kaugteel kasvatama  ja uurima teisel planeedil asuvat looma."Ussid kosmosejaamas Varbussi lihtne ehitus, läbipaistvus, lühike elutsükkel, väike genoom ja paljud teised omadused on muutnud selle üheks enim kasutust leidvaks molekulaar- ja arengubioloogia mudelorganismiks. 1998. aastal sai sellest maapinnas elunevast ussist esimene täielikult järjestatud genoomiga hulkrakne. Varbussil on umbes 20 000 valku kodeerivat geeni, inimesel on neid 23 000. Ka kattuvad küllaltki suures osas inimese ja varbussi genoomid - paljud geenid täidavad mõlema liigi puhul sisuliselt samu funktsioone. Szewczyki teadlasterühma eesmärk oli välja selgitada, kas varbuss on orbiidil katseorganismina sama sobilik kui maa peal. Selleks lõid nad usside kasvukeskkonda reguleeriva automaatse süsteemi, mida on võimalik eemalt jälgida. Seejärel viis kosmosesüstik Discovery 2006. aasta detsembris 4000 varbussi rahvusvahelisse kosmosejaama. Järgmise kolme kuu jooksul said teadlased usse tähelepanelikult jälgida. Tillukesed kosmosereisijad kohanesid uute oludega väga hästi - nad jätkasid kasvamist ja paljunemist vaatamata mikrogravitatsioonile. Teadlased järeldasid, et varbussi uurimine võib heita valgust osadele planeetidevahelise kosmoselennuga kaasnevatele probleemidele, millele tuleb lahendused leida enne inimeste teisele planeedile saatmist. Muuhulgas ohustab inimesi pikal kosmoselennul lihaste kõhetumine ja kosmiline kiirgus. "Kuigi see võib tulla üllatusena, mõjutavad paljud kosmoselennu ajal toimuvad bioloogilised muutused astronaute ja usse samamoodi," selgitas Szewczyk.Ussid Marsil? Kuivõrd varbussid pidasid maalähedasel orbiidil vapralt vastu, võib teadlaste arvates olla paras aeg saata nad kaugemale kosmosesse, et abistada inimesi teistele planeetidele jõudmise püüdlustes. Ussikeste Marsile saatmine võimaldaks teadlastel jälgida, kui ohtlikud on ussidele süvakosmose ja Punase planeedi kiirgustasemed. "Ussid võimaldavad meil tuvastada kasvamises, arengus, paljunemises ja käitumises toimuvaid muutusi, mida kutsuvad esile keskkonnatingimused, näiteks mürgid või pikaajaline kosmosemissioon," selgitas Szewczyk. "Marsi-missioonide suurt ebaõnnestumiste määra arvestades võimaldavad ussid ohutult ja suhteliselt odavalt testida kosmosesõidukeid enne mehitatud lende."  Uuring ilmus ajakirjas Interface.
