Väljaränne Aafrikast võis alata Araabia poolsaare kaudu
Omaanist leitud kiviriistad joonistavad ümber varajaste inimeste Aafrikast lahkumise kaardi. Enam kui 100 000 aastat tagasi võisid varajased inimesed seista Punase mere läänekaldal ning silmitseda teisele poole Bab-el-Mandebi väina jäävat Araabia poolsaart. Selle haljendav loodus oli kutsuv, kuid kas inimesed ületasid väina? Omaanist leitud kivist tööriistade värske analüüs näitas, et just seda nad tegid, kirjutas Science NOW. Seega võisid inimesed Araabia poolsaarele jõuda kümneid tuhandeid aastaid seniarvatust varem.  Inimese Aafrikast teistele mandritele rändamist kujutav kaart on pidevas muutumises ning seda joonistatakse ümber vastavalt uutele andmetele. Geneetiline ja arheoloogiline tõestusmaterjal näitab, et esimesed inimesed lahkusid Aafrikast umbes 80 000 aastat tagasi, siirdudes läbi Lähis-Ida edasi Euraasiat asustama. Viimastel aastatel on arheoloogid aga leidnud Araabia poolsaarelt kivist tööriistu, mille põhjal on osa teadlasi väitnud, et kaasaegne inimene võis Aafrikast lahkuda hoopis mööda lõunapoolset teekonda juba 125 000 aastat tagasi.  Paljude Araabia poolsaarelt leitud kiviriistade puhul on probleemiks isikupära puudumine ning näiteks kiviaja alguse kaabitsad ja haamrid ei ole seal arheoloogide jaoks sageli kuigi erutav leid. Varem polnud kiviriistadelt leitud ka märke oskustest, mille põhjal saanuks väita, et need on valmistanud Aafrikas elanud inimesed, mitte näiteks neandertallased. Seda aga kuni eelmise aastani, mil Birminghami ülikooli arheoloog Jeffrey Rose leidis Omaani väljakaevamistel Aafrikaga selgelt seostatavad kiviriistad.  Araabia poolsaare kõrbetuultes ja -liivades säilib puutumatuna ainult kõige tugevam materjal. "Kõik peale kivide laguneb. Trikk on selles, kuidas kividest vajalik info kätte saada," selgitas Rose. Ta võrdles kiviriistade leidmist ja uurimist kinniseotud silmadega ajas ja ruumis rändamisega, kus ainus viis oma asukoha ja aja määramiseks on enda ümber räägitava keele kuulamine. Mõistes kiviriistade keelt, on võimalik ka teada saada, kes nad valmistas. Rose'i rühm kogus Omaani lõunaosasse jääva Dhofari piirkonna mägede muistsetest jõesängidest enam kui 800 inimeste valmistatud eset. Teadlaste arvates on paljud esemetest valmistatud ränikivi meenutavast rändkildist. Leitud kiviriistad on pikad kolmnurksed terad, millele on teadlikult tahutud kuus või seitse löömiseks mõeldud strateegilist nurka. Selline kiviriistade valmistamise meetod on ainuomane Aafrika kirdeosas asuvale Sudaani piirkonnale ning selle meetodiga valmistatud tööriistu pole kunagi varem väljaspool Niiluse orgu leitud. Optiliselt stimuleeritud luminestsentsi dateerimismeetod näitas nende tööriistade vanuseks ligikaudu 106 000 aastat, kirjutasid teadlased ajakirjas PLoS ONE avaldatud uuringus. Uuringu autorite arvates pärinevad tööriistad Niiluse orust Araabiasse rännanud inimrühmalt. Ka uuringus mitteosalenud teadlased nõustuvad, et Omaanist leitud tööriistad on Kirde-Aafrika leidudega äärmiselt sarnased. Seega on need kiviriistad arvestatavaks tõestuseks, et varajased inimesed lahkusid Aafrikast üle Punase mere Araabia poolsaarele. Kui kaasaegne inimene elas tõepoolest Araabia lõunaosas juba 106 000 aastat tagasi, siis tõstatub küsimus, kas uute alade asustamine ebaõnnestus ja Omaanis elanud inimesed surid välja või rändasid nad maailma vallutamist jätkates edasi põhja suunas. Viimasel juhul muutuks küsitavaks praegused geneetilised andmed, mille järgi asusid inimesed Aafrikast väljapoole jäävat maailma vallutama umbes 80 000 aastat tagasi. Rose'i hüpoteesi järgi võisid inimesed teekonna Araabiasse ette võtta lihtsalt puhtast uudishimust.
