Kuidas loomad maavärinaid ette ennustavad?
Veeloomad võivad loodusõnnetuse tulekust aimu saada vees toimuvate keemiliste muutuste abil, näitas NASA teadlaste uurimus. Paljude loomaliigid käituvad enne maavärinaid kummaliselt. 2009. aasta San Diego maavärina järel leidsid kohalikud rannast kaldale uhutud süvavees elutsevaid kalmaare. 1975. aastal panid Hiina Haichengi linna elanikud tähele külmal ajal talveunest ärkavaid ning põgenedes hukkuvaid madusid. Mõned elusolendid ei lase end siiski häirida. 1992. aastal värises maa Californias, kus teadlased uurisid samal ajal sipelgate käitumist. Saadud andmed näitasid, et töökad putukad toimetasid ka maavärina ajal rahulikult edasi. Tugevaid maavärinaid toimub piisavalt harva ning seetõttu on loomade käitumist sellistes tingimustes ülimalt raske uurida. Nii liigubki looduõnnetust ennustavate madude ja kalade kohta ringi erinevaid muinasjutulisi lugusid. 2009. aastal toimus Itaalias L´Aquilas kuuepalline maavärin, milles sai surma üle kolmesaja inimese. Inglanna Rachel Grant uuris läheduses samal ajal oma doktoritöö tarbeks kärnkonni. Grant pani tähele, et ühest tiigist põgenesid kolme päeva jooksul kõiki seal elutsenud kahepaiksed.  Bioloog avaldas oma tähelepanekud teaduslikus ajakirjas ning varsti pärast seda võttis temaga ühendust NASA. Kosmoseagentuuri teadlane Friedemann Freund oli analüüsinud kivimites tekkivaid muutusi ning pakkus välja, et enne maavärinat võib muutuda põhjavee koostis, mis omakorda annab veeloomadele õnnetuse tulekust märku. Grantiga koos tehtud uurimus näitaski, et maakoores tekkivad muutused mõjutavad tiigivett.  Uurijate sõnul on vaja võimalikke reaktsioone veel täpsemalt uurida. Tektoonilistel liikumistel vabanevad kivimitest laetud osakesed, mis maapinnale jõudes ilmselt reageerivad õhuhapnikuga. Nii tekivad erinevad ioonid. "Inimesel tekitab õhus leiduv suur hulk positiivse laenguga ioone peavalu, loomadel aga tõstab stressihormoonide taset veres," selgitas Freund.  See võib olla kahepaiksetele võimalik ohusignaal. Kuid vette tunginud ioonide mõjul tekib ka vesinikülihapend ehk vesinikperoksiid.  See omakorda lagundab orgaanilist materjali nii, et  tekivad mürgised ühendid. Ka see võib loomadele põgenemiseks märku anda. Granti sõnul on see väga loogiline seletus nähtusele, kus nii veeloomad kui ka kaevuvad elusolendid enne maavärinat ärevaks muutuvad. Granti ja Freundi arvates saab loomade jälgimisel saadud infot kasutada maavärinate ennustamisel. "Kui saame aru, kuidas loomade käitumine ja maakoore muutused seotud on,  siis suudame looduse märkide abil  täpsustada seismoloogide ennustusi," ütles Freund. Uurimus ilmus ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health.
