Vampiirtäht paljastab oma saladusi
Astronoomidel õnnestus teha seni parimad fotod kaksiktähest, mille üks täht on suure osa oma materjalist juba paaristähele loovutanud. Astronoomid ühendasid Euroopa Lõunaobservatooriumi juurde kuuluva Tšiilis asuva Paranali observatooriumi Väga Suure Teleskoobi (VLT) nelja teleskoobi võimsused, luues seeläbi 130-meetrise läbimõõduga virtuaalse teleskoobi, mille pilt on NASA Hubble'i kosmoseteleskoobist 50 korda teravam.  Astronoomide üllatuseks näitasid vaatlustulemused, et aine aktiivne ülekandumine vaadeldud kaksiktähe ühelt tähelt teisele toimub arvatust rahulikumalt. Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme.  "Me saame nüüd ühendada neli teleskoopi ning saada üliteravaid pilte senisest palju kiiremini," selgitas ajakirjas Astronomy & Astrophysics avaldatud uuringu autor Nicolas Blind. VLT koosneb neljast 8,2-meetrise diameetriga teleskoobist, mis on praegusel hetkel maailma suurim teleskoobisüsteem nähtava valguse lainealas. "Pildid on sedavõrd teravad, et me saame vaadelda, kuidas kaks tähte üksteise ümber tiirlevad ning lisaks mõõta ka suurema tähe suurust." Ebatavaline tähesüsteem SS Leporis asub Jänese tähtkujus ning see koosneb kahest tähest, mis teevad ümber teineteise täistiiru 260 päevaga. Kahe tähe kaugus on Maa ja Päikese vahemaast ainult natukene suurem ning seejuures on suurema ja jahedama tähe orbiit võrreldav Merkuuri omaga.  Tähtede lähedusest tulenevalt on kuumem paaristäht juba endale haaranud umbes poole oma suurema kaaslase massist. "Me teadsime juba varem, et see kaksiktäht on ebatavaline ning tähematerjal liigub ühelt tähelt teisele. Nüüd me avastasime, et viis, kuidas massi üleminek ühelt tähelt teisele kõige tõenäolisemalt toimus, on seda protsessi kirjeldavatest varasematest mudelitest täiesti erinev. Vampiirtähe "hammustus" on väga õrn, kuid äärmiselt tulemuslik," selgitas uuringu kaasautor Henri Boffin Euroopa Lõunaobservatooriumist.  Uued pildid on piisavalt teravad näitamaks, et punane hiidtäht on seniarvatust väiksem, mistõttu on palju raskem seletada, kuidas ta oma tähematerjali kaaslasele loovutas. Astronoomid arvavad, et aine ei pruukinud ühelt tähelt teisele voolata, vaid võis hiidtähelt eralduda pigem tähetuulena, mille kuumem kaaslane kinni püüdis. 
