Seentel tärkab rasketes oludes sugutung
Aseksuaalseks peetud seened suudavad vaenulikus keskkonnas suguliselt paljuneda ja seeläbi oma ellujäämisvõimalusi suurendada. Kogu maailmas ohtlike nakkustekitajatena tuntud Candida perekonna seeni peeti varem aseksuaalseteks. Teadlased olid isegi pärast avastust, et pärmseen Candida albicans paljuneb mitmel erineval moel, jätkuvalt veendunud, et paljud selle perekonna veelgi nakkusohtlikumad seened ei suuda suguliselt paljuneda.  Kogu perekonna vooruslikkuse seab kahtluse alla värske avastus, et ka seeneliik Candida tropicalis on võimeline suguliselt paljunema. "Tundub, et tõeliselt aseksuaalsed seened on pigem erand kui reegel," märkis Browni ülikooli bioloog Richard Bennett.  C. tropicalise seksuaalsuse puhul ei ole küsimus ainult seksis. Osa teadlasi on püstitanud hüpoteesi, et selle haigustekitaja seene erinevad seksuaalkäitumise vormid võivad olla välja kujunenud ellujäämistaktikana. Turvalises elukeskkonnas võib olla mittesugulisel teel paljunemine parim valik, mis aitab seentel oma edukaks osutunud geneetilist materjali stabiilsena hoida. Keskkonna vaenulikuks muutudes on mõistlikum ümber lülituda sugulisele paljunemisele, et kiirendada evolutsiooniliste muutuste teket ja levikut, mis omakorda aitaks muutunud keskkonnas kohaneda. C. tropicalise juhuslik seksuaalne loomus võib tähendada, et see seeneliik suudab seniarvatust kiiremini muutuda, mistõttu võivad sel tõhusamalt areneda ka nakatamisvõimelisus või ravimiresistentsus, ehk omadus jääda ellu mingi ravimi toimest hoolimata. Bennet alustas oma uurimistööd pooljuhuslikult. Eelmise aasta kevadel avastas üks tema õpilastest, et Petri tassil kasvatatavate seente seas olid tekkinud heledamad ja tumedamad piirkonnad. See näitas, et seentel oli tekkinud kaks erinevat fenotüüpi, milleks sarnaselt seeneliigile C. albicans olid valge ja tuunjas. Selle seeneliigi puhul viitab erinev värvus ka erinevale paljunemiskäitumisele. Benneti teadlasterühm viis seentega läbi rea eksperimente, mida nad kirjeldasid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud värskes uuringus.  Nad avastasid, et C. tropicalis paaritub ning paaritumine sõltub liigikaaslase eritatavatest feromoonidest. Lisaks avastasid uuringu autorid aga, et geneetilises "lülitis", mis viib seene sugutungita olekust (valge) seksuaalsesse olekusse (tuunjas), on sarnaselt liigile C. albicans võtmeroll WOR1-nimelisel geenil. Nad tegid kindlaks, et WOR1 tegevust reguleerivate tegurite järjestus on kahel seeneliigil siiski natuke erinev. C. albicansi puhul on teiste seas üheks seksuaalsuse vallapäästjaks temperatuurimuutus. Hetkel jääb aga selgusetuks, mis vallandab sugutungi C. tropicalisel. Sugutungi vallandavate keskkonnatingimuste tuvastamine võimaldaks leida kinnitust hüpoteesile, et see seeneliik kasutab sugulist paljunemist ellujäämistaktikana.
