Tihased lõikavad naabrite tundmisest kasu
Kodust eemal olles on hea teada, et naaber kastab toataimi ja hoiab elamisel silma peal. Rasvatihastel on aga naabrite tundmisest isegi rohkem kasu kui inimestel, näitas värske uuring.  Oxfordi ülikooli linnuteadlased avastasid, et oma naabreid hästi tundvad rasvatihased saavad paremini hakkama oma järglaste iseseisvaks eluks ettevalmistamisega. Enamgi veel, emaslinnud hakkavad tänu tuttavatele naabritele tõenäoliselt rohkem munema ning ka linnupoegade kehakaal on pesast lahkudes suurem. See peaks andma mõtlemisainet looduskaitsjatele, kes otsivad ohustatud populatsioonidele parimaid ümberasustamise võimalusi.  Avastuseni jõudmiseks analüüsisid teadlased enam kui neljakümne aasta jooksul Inglismaa kuulsal Wytham Woods'i uurimisalal lindude kohta kogutud infot.  Rasvatihastel on tavaks igal aastal naasta omaksvõetud elupaika. Sellisel käitumisel on mitmeid eeliseid, muuhulgas on lindudele teada, kus leidub toitu ning kas piirkonnas liigub ohtlikke kiskjaid.  Ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uuringu autori Ada Grabowska-Zhangi sõnul on loogiline, et pidevalt sama elupaika kasutades tunnevad linnud vähemalt osasid naabreid.  Rasvatihane eelistab pesitseda tihedates lehtmetsades, kus leidub piisavalt pesaõõnsusi. Nad tunnevad liigikaaslasi pigem laulu ja häälitsuste kui välimuse järgi. Varasemad uuringud on näidanud, et lindudel ja loomadel võib naabrite tundmisest olla kasu mitmel moel. Näiteks on teadlased avastanud, et noored salamandrid kasvavad kiiremini, kui nad jagavad oma peidupaika tuttavate salamandritega. Seni on aga vähe uuritud, kas naabruses elavate liigikaaslaste tundmine mõjutab ka võimet kasvatada üles terveid ja elujõulisi järglasi. "Üldjuhul on paljunemisprotsessi edukust väga raske uurida, sest see eeldab samade indiviidide jälgimist kogu elu jooksul," selgitas Grabowska-Zhang.  Oxfordi ülikoolile kuuluv Wytham Woods on ilmselt üks enim uuritud metsi Suurbritannias. Seal alates 1965. aastast kogutud andmed andsid uuringu autoritele hea võimaluse, otsimaks seoseid naabrite tundmise ja linnupoegade eduka üleskasvatamise vahel. Nad analüüsisid mitmeid paljunemise edukusega seotud näitajaid, näiteks mitu muna munesid emaslinnud esimesse munakurna ning kui palju linnupoegadest jõudis iseseisva eluni.  Uuringu autorid ei tea veel täpselt, miks avaldab naabrite tundmine rasvatihaste edukale paljunemisele nii sügavat mõju. Grabowska-Zhang märkis siiski, et isastel ei tule naabreid tundes oma territooriumi piiride eest nii palju võidelda, sest kõigile on piirid teada. Teadlased on ka varem täheldanud, et linnud on oma naabritega vähem agressiivsed kui mujalt saabuvate lindude suhtes.
