Millal kadus inimese eellaste karvkate?
Inimese evolutsioonis on kaks olulist küsimust, millele seni ei teata täpset vastust : miks hakkasid meie eellased kahel jalal liikuma ning millistel põhjustel jäid nad karvadest ilma.  Püstiasend ja suhteliselt karvavaba keha eristavad meid inimahvidest, kes on jätkuvalt karvased ning lasevad end kiiresti liikumisel käpuli.  Kahel jalal liikumise eelistena toovad mõned evolutsiooniuurijad välja võimaluse kiiresti kehasoojust ära anda ning sel kombel keha jahutada.  Kas püsti ajas end karvane ahvinimene või oli kasukas juba enne seda hõredaks muutunud? Sellele on pikka aega üritatud vastust leida. Nüüd koostasid Glasgow´ ülikooli teadlane Graeme Ruxton ning David Wilkinson Liverpooli John Mooresi ülikoolist mudeli, mille põhjal väidavad, et kõigepealt ajasid meie eellased end püsti. Karvkate kadus alles pärast seda. Ruxton ja Wilkinson kogusid andmeid selle kohta, kuidas inimene ja teised loomaliigid eri asendites liikudes soojust kaotavad. Selle põhjal lõid uurijad mudeli, mis näitas keha jahutamise efektiivsust ööpäeva jooksul.  Varasemad mudelid simuleerisid paigal seisva inimese soojusvahetust, kuid brittide töö arvestab ka liikumisega. Selgus, et kükkis ja küürus keha annab vähem soojust ära kui püstine, seda eriti kuuma keskpäevapäikese käes. Püstine asend lubab seega tõesti end kergemini jahutada.  Autorid rõhutasid siiski, et peab arvestama sellega, et inimese keha toodab ka ise liikumisel soojust.  Karvade kadumisega seotud jahutav efekt on rohkem tuntav püstiasendis liikuva kui kummargil oleva keha puhul.  Seetõttu on tõenäoline, et inimese eellased  ajasid end kõigepealt püsti ning alles seejärel muutusid vähem karvaseks. Ruxtoni sõnul ei suuda ta vastata küsimusele, miks inimesed end kunagi püsti ajasid. Põhjuseks võis olla vajadus paremini ümbrust jälgida või puude otsast vilju koguda. Kuid pärast uue liikumisviisiga harjumist selgus, et see lubas kehal rohkem soojust ära anda. Nii said inimlased olla aktiivsed ka  kuumas kliimas avatud maastikul.  Hilisem karvade hõrenemine kergendas samuti keha jahutamist ning seda hakkas soosima looduslik valik. Karvkate kadus ning välja arenesid tõhusad higinäärmed. Nii said inimlased tegutseda mitte ainult varahommikul ja videvikus vaid ka kuumemal ajal. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of National Academy of Sciences.    
