Video: NASA ehitab komeetide jahtimiseks harpuuni
NASA Goddardi kosmoselendude keskuse teadlastel on valminud võimas vibupüss, millega nad katsetavad tohutuid harpuune, mis peaksid ühel päeval tungima läbi kosmoses kihutava komeedi pinna.  Projekti kandev idee on lennutada kosmoselaev komeedile sedavõrd lähedale, et sellelt lastud harpuun tungiks komeedi sisse, võtaks sealt aineproovid ning toimetaks need Maale toimetamiseks kosmoselaeva pardale. Kõigepealt peavad teadlased aga tõestama, et nende harpuun sellega hakkama saab. Selleks kasutatakse Goddardi keskuse laboris asuvat peaaegu kahemeetrist vibupüssi. Tehnilises mõttes on see võrreldav Vana-Kreeka heitemasina ballistaga, mida kasutati suurte viskerelvade vaenlase suunas heitmiseks. See on valmistatud veoauto lehtvedrudest ning varustatud enam kui sentimeetri paksuse terasest vibunööriga. Allapoole suunatud ballista vibunööri pingule tõmbamine toimub mehaaniliselt ning selle jõud paneb viskerelva lendama kiirusega kuni 30 meetrit sekundis. Erineva disainiga harpuune katsetatakse spetsiaalsetes 250-liitristes tünnides, mis on täidetud komeedimaterjali imiteerivate ainetega (tavaliselt segu tuhast, soolast ja liivast), et vaadata, mis jääb harpuuni külge. Harpuuni disainimine on alles esimeses faasis. Kuigi Jaapani kosmoseagentuuril JAXA on õnnestunud Maale toimetada asteroidiproove ning NASA sond Stardust on kogunud proove komeedi sabast, on teadlastel tõsine soov näha, mis peitub komeetide sees. Arvatakse, et seal võib leiduda ürgset muda, mis võis miljoneid aastaid tagasi Maa ja komeetide kokkupõrgetes meie planeedile elu külvata. Komeedile maandumine ja sealt proovide võtmine on äärmiselt keeruline. Erinevalt suurtest asteroididest on komeetide gravitatsioon peaaegu olematu ning need on põhimõtteliselt lihtsalt tohutud päikesesüsteemi tekkeaegadest pärinevast jääst ja tolmust koosnevad kamakad.   Kosmoselaevaga komeedil maandumiseks peaks NASA tõenäoliselt leidma viisi, kuidas kosmosesõiduk mingil moel komeedi külge köita, et see saaks ennast taevakeha pinnale tõmmata. Teisisõnu on igal juhul vajalik mingisugune harpuun. NASA teadlaste mõte on minna sammu võrra kaugemale ning muuta harpuun komeedi sisemusest proove koguvaks seadmeks, mis välistaks komeedi pinnale maandumise.  Teadlased peavad tõestama, et pärast komeedi pinna läbimist suudab nende harpuun koguda proove, end komeedi küljest lahti haakida ning koos proovidega kosmoselaeva pardale naasta. Seejuures peab harpuun seda suutma kõikvõimalike erinevate materjalide puhul, sest eelnevalt ei ole võimalik kindlaks teha jahitava komeedi koostist.
