Kas hea nina oli inimese edu võti?
Haistmine on üks kõige ürgsematest meeltest, kuid inimese lõhnataju on teiste imetajatega võrreldes nõrk.  Ühegi kahejalgse nina ei suuda võistelda kiskjate või närilistega. Üllataval kombel  võis moodne inimene just lõhnataju poolest  ületada oma praeguseks välja surnud sugulasi neandertallasi. Neandertallased olid inimesele üsna sarnased ning ristusid nendega korduvalt.  Paraku teame selle väljasurnud inimlase kohta väga vähe. Neandertallaste aju oli suuruselt lähedane tänapäeva inimesele, kuid aju osad oli teistsuguse kuju ning mahuga. Hispaania loodusloomuuseumi paleontoloogid Markus Bastir ja Antonio Rosas uurisid võimsa tomograafiga fossiilsete inimkoljude ehitust. Nad taastasid arvuti abil aju osade suuruse ja kuju.  Selgus, et moodsa inimese ja neandertallase aju erineb mitme olulise tunnuse poolest. Inimesel on nii keele ning mäluga seotud oimusagar kui ka otsmikusagara all paiknevad haistesibulad  12 protsenti suuremad kui neandertallastel.  Haistesibulate suurus on seotud lõhnade tundmise ja eristamisega. Haistmine on ainus meel, mille puhul signaal jõuab väga ruttu ajusse.  Lõhnu tajume me nii magades kui ärkvel olles. Haistmismeel on lähedalt seotud mälu ning emotsioonidega, olulised lõhnad toovad kaasa mälestustevoo.  Bastiri sõnul võisid suurenenud haistesibulad ja oimusagar mõjutada inimese sotsiaalset evolutsiooni. Parem haistmismeel aitas ära tunda lähedasi ja sõpru ning reguleeris suhteid karjas.  Inimese ja neandertallase haistmismeelte erinevust kinnitasid ka uurimisrühma töös osalenud  Max Placki instituudi antropoloogid.  "Inimese nägu on väiksem kui neandertallasel. Ka nina on pisem. Kuid lõhnu töötlevad ajuosad on inimesel suuremad," ütles Phillip Gunz. Seetõttu arvavad antropoloogid üha rohkem, et neandertallaste ning inimeste ajud olid sarnasest suurusest hoolimata üsna erinevad ning see mõjutas ka nende käitumist. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.  
