Supernoovad 2012. aastal maailmalõppu ei too
NASA Goddardi kosmosekeskuse astrofüüsikud kinnitavad ühte  supernoovana plahvatav täht eeloleval aastal elu maakeral ohtu ei sea.  Supernoovade plahvatuste käigus vabaneb tohututes koguses energiat.  Kui supernoovaks muutuva tähe lähedal asub Maa-sarnane asustatud planeet, võib tolle elustik kahjustada saada.  Plahvatusest lähtuv röntgen- ja gammakiirgus lõhub atmosfääri ning seetõttu hukkuvad ultraviolettkiirguse suhtes tundlikud elusolendid, näiteks väikesed veeloomad ja vetikad.  See omakorda viib tasakaalust välja toiduahela. Kuid kosmos on suur ning ühtegi plahvatusohtlikku tähte meie läheduses praegu ei ole, kinnitab NASA.  Kosmoseagentuuri astrofüüsikute arvutuste kohaselt süttib  meie galaktikas sajandi jooksul keskmiselt üks-kaks  supernoovat. Maa osoonikiht pakub  selliste kosmiliste katastroofide eest tõhusat kaitset.   Supernoova muutub Maale ohtlikuks, kui plahvatus toimub lähemal kui viiskümmend valgusaastat. Kõik teadaolevad supernoovapotentsiaaliga tähed asuvad tunduvalt kaugemal. Supernoovadega seostatakse ka kosmilise gammakiirguse purskeid.  Kui suure massiga täht kokku langeb või kaks neutrontähte kokku põrkavad, võib tekkida must auk. Tärkavate mustade aukudesse libisev aine omakorda tekitab vägevaid plahvatusi.  Sellised gammapurskeid on näha miljardite valgusaastate taha. Maa lähedal toimuv gammapurse mõjutaks meie planeeti samal moel kui supernoovaplahvatus. Arvutuste kohaselt võib gammakiirguse plahvatus Maad mõjutada 10 000 valgusaasta kauguselt.  Seni lähim teadaolev purse toimus 2003. aastal meist 1,3 miljardi valgusaasta kaugusel.  
