Napsilembesed hiired aitavad alkoholismi uurida
Alkoholisõltuvusega aretatud hiired aitavad mõista, millist rolli mängivad alkoholismi juures pärilikud tegurid ja elustiil. Teadlaste aretatud uus hiireliin eelistab alkoholi teistele jookidele. Hiired joovad alkohoolseid jooke teistest mudelloomadest rohkem ning nende napsitamiskomme sarnaneb inimeste omale, muuhulgas kalduvad nad alkoholiga liialdama. Ajakirjas Addiction Biology avaldatud värske uuring leidis, et hiired saavutasid igapäevase trimpamise tulemusel raske joobe, mille puhul alkoholisisaldus veres oli enam kui 2,6 promilli. Inimeste puhul on see võrreldav kõige kroonilisemate alkohoolikute tasemega. "Uue hiireliini napsitamisharjumus pakub alkoholi liigtarbimise uurimiseks ainulaadset võimalust. Samuti võimaldab see välja selgitada liigtarbimist soodustavaid tegureid ning alkoholiga liialdamise psühholoogilisi, käitumuslikke ja toksikoloogilisi tagajärgi," selgitas uuringu autor Nicholas Grahame USA Indiana ülikoolist. USA riikliku tervishoiuinstituudi andmetel kuritarvitab alkoholi või on sellest sõltuvuses hinnanguliselt 17,6 miljonit ameeriklast. Eestis pakuvad erinevad hinnangud alkoholisõltlaste arvuks kuni 200 000 inimest. Kuna hiirte geneetiline materjal on inimeste omale väga sarnane (80 protsenti geenidest kattuvad), sobivad loomad tugevalt geneetilistest teguritest mõjutatud alkoholismi uurimiseks suurepäraselt. Alkoholismi arenguga seostatakse ka elustiili. Teadlased saavad mudelloomi uurida meetodite abil, mille kasutamine ei tuleks inimeste puhul kõne alla.  "See tugeva alkoholisõltuvusega hiireliin peaks aitama meil paremini mõista peamist alkoholitarbimisega seotud ajumehhanismi ning samuti ka alkoholi toksilist mõju ajule, mis omakorda võib viia tõhusa ravi väljatöötamiseni," täpsustas Grahame. Sarnaselt inimestele tekib hiirtel joobnud olek, kui nad tarvitavad alkoholi kiiremini kui maks seda lagundada ja organismist välja uhtuda suudab. Tüüpiliselt tuleb teadlaste aretatud uuel hiiretõul kõrgeima joobeastme saavutamiseks napsitada 6-7 tundi järjest. Muuhulgas avastasid teadlased hiirte joomisharjumusi jälgides, et väikesed närilised on innukad kangemat kraami rüüpama ka öösiti.  Käesoleva uuringu autorid on varem analüüsinud, kui purju hiired jäävad. Selleks testiti purjus hiirte võimet liikuda tasakaalupoomil.
