Stonehenge'i siseringi kivide päritolu sai selgeks
Briti geoloogid selgitasid välja kivimurru, kust pärinevad kuulsa Stonehenge'i kõige seespoolsema ringi kivid. Seni ei olnud avastatud ühegi selle eelajaloolise monumendi ehitamiseks kasutatud kivi täpset päritolukohta, oli vaid teada, et need pärinevad Lõuna-Walesist. Robert Ixer Leicesteri ülikoolist ja Richard Bevins Walesi rahvusmuuseumist uurisid põhjalikult Walesi edelaosas asuva Prembrokshirei krahvkonna erinevatelt kivipaljandikelt võetud kivimiproove, kirjutas Wired Science.  Nad selgitasid Stonehenge'i ehitamisel kasutatud rüoliiditükkide päritolu välja petrograafilise analüüsi abil. Petrograafia on kristalsete kivimite mikroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu. Nendest sinakatest kiltkividest on moodustatud monumendi sisering ja hobuserauakujuline kaar. Bevins ja Ixer avastasid, et kivid pärinevad Pembrokeshirei põhjapoolses osas asuvast Craig Rhos-y-Felini nimelisest 65 meetri pikkusest kivipaljandikust, mis asub Stonehenge'ist umbes 250 kilomeetri kaugusel. Selgusetuks jääb, kuidas suutsid hilise kiviaja inimesed 5000 aastat tagasi need tohutud kivimürakad, millest suurimad kaaluvad kuni 26 tonni transportida Walesist Lõuna-Inglismaale.  Kive võidi transportida meritsi või mööda Avoni jõge, maismaal kasutati aga rullikuid. Teise arvamuse kohaselt võisid kivid sinna sattuda sadu tuhandeid aastaid varem hiiglaslike liustike abiga. Ixer ja Bevins loodavad, et monumendi sisemise ringi kivide täpse päritolukoha tuvastamine aitab välja selgitada, kuidas need läbisid enam kui 250 kilomeetri pikkuse teekonna. Stonehenge'i monumendis tooniandvad hiiglaslikud silekaljud lisandusid sajandeid hiljem ning pärinevad kusagilt Marlborough Downsi piirkonnast, mis asub ehitisest umbes 40 kilomeetrit põhja pool. Stonehenge'i otstarbe kohta on püstitatud palju hüpoteese, kuid täit tõde pole selgunud. On arvatud, et see oli observatoorium, ohvripaik või pühakoda.  
