Amazonase pärismaalaste peakuju mõistatus sai lahenduse
Kultuurilised mõjud võivad vallandada erinevate kehaliste tunnuste kiire arengu, näitas Brasiilia vihmametsades elava suguharu abielutavade uurimus. Sageli arvatakse, et evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on keskkonnategurid, sealhulgas kliima või geograafilised takistused, nagu veekogud ja mäed. Inimese käitumisele avaldavad siiski sügavat mõju ka kultuurilised tegurid, põlvest põlve edasi antavad traditsioonid ja käitumistavad, mis võivad samuti viia evolutsiooniliste muutusteni. Selgitamaks, milline roll on inimese evolutsioonis kultuuril, analüüsisid teadlased Brasiilia Amazonase piirkonna vihmametsades ja mägismaal elava kuue suguharu 1200 liiget. Analüüs näitas, et teistest suguharudest oli kehaliste tunnuste poolest oluliselt eraldunud Xavante suguharu. Selle liikmetel oli teistega võrreldes märkimisväärselt suurem pea, pikem ja kitsam nägu ning laiem nina. Need iseäralikud tunnused on välja arenenud umbes 1500 aasta jooksul pärast suguharu lahkulöömist Kayapó nimelisest sõsarsuguharust. Sedavõrd kiire areng ületab 3,8-kordselt teistes suguharudes samal ajal toimunud võrreldavate muutuste kiiruse. Peamised uuringu autorite täheldatud muutused olid Xavante suguharus toimunud ilmselt klimaatilistest ja geograafilistest mõjudest sõltumatult ning tundub, et nende põhjustajaks olid hoopis kultuurilised tegurid.  Näiteks ühe Xavante küla elanikkonnast moodustasid neljandiku suguharupealiku ja tema viie naise pojad. Selle suguharu seksuaalkäitumise tavad võimaldavad edukatel meestel saada rohkelt järglasi, mistõttu hakkavad nende kehalised tunnused kogukonnas kiiresti domineerima. "Me oleme Xavante suguharu uurinud ligi pool sajandit ning juba alguses oli näha, et nende morfoloogia erineb klassikaliste indiaanlaste omast," selgitas uuringu autor Francisco Salzano Brasiilia Rio Grande do Sul föderaalülikoolist. "Me tõestasime, et Xavante suguharus toimunud morfoloogiline areng on olnud märkimisväärselt kiire." Uuringu autorid on seisukohal, et kultuurilisi ja bioloogilisi andmeid sisaldavate andmebaaside loomine aitaks avastada teisigi näiteid, kuidas kultuur inimese evolutsiooni mõjutab. Uuring ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ning oli osa pikaajalisest rahvusvahelisest uurimisprojektist.
