Mida salvestas Alexander Graham Bell?
Algeliste helikandjate optiline skaneerimine võimaldas teadlastel kõlama panna telefoni leiutamisega kuulsaks saanud Alexander Graham Belli laboris 125 aastat tagasi salvestatud helilõigud. Toona katsetati Belli laboris erinevate helikandjatega, sest labori teadlased üritasid parandada Thomas Alva Edisoni poolt äsja leiutatud fonograafi helikvaliteeti.  Telefoni leiutamisega kuulsaks saanud Bell töötas 1880ndatel aastatel Washingtonis asunud Volta laboris, mis tegeles telekommunikatsiooni, fonograafi ja teiste tehnoloogiate arendamisega. Kuna ta kartis, et konkurendid võivad varastada tema ideid ja leiutisi, saatis ta oma rühma arendustöö tulemustest perioodiliselt näidiseid Smithsoniani instituuti, mis asub samuti Washingtonis. Kuna instituuti saadetud helikandjatega  ei olnud kaasas nende kuulamist võimaldavaid seadmeid, jäid need enam kui sajaks aastaks laoruumi oma aega ootama. Tänu spetsiaalsele optilise skaneerimise meetodile saab neile vanadele helikandjatele salvestatud hääli nüüd taaskord kuulata.  USA Lawrence Berkeley riikliku laboratooriumi teadlased kasutasid helisalvestiste restaureerimiseks helitaastussüsteemi IRENE/3D, millega tehti kõigepealt pöörlevatest helikandjatest, milleks olid erinevad kettad ja silindrid, kõrglahutusega pildid. Seejärel töötles süsteem pilte, eemaldades neilt kulumis- ja vigastusjäljed. Lõpuks arvutas tarkvara välja stiiluse (fonograafi nõela) üles-alla liikumise kettal või silindril olevates soontes, mis võimaldas taastekitada helikandjale algselt salvestatud hääli. Selline meetod võimaldab vanu helikandjaid mängida ilma neid tegelikult puutumata, mis aitab vältida nende võimalikku kahjustamist. Sel teel õnnestus teadlastel kuulata Belli laboris ketastele ja silindritele salvestatud Shakespeare'i Hamletit deklameerivaid ning raamatut ja ajalehte ette lugevaid inimhääli.  Ei ole teada, kas häälte seas kõlas ka Belli hääl. Arvatakse, et peale tema töötas laboris veel ainult kaks inimest ning seega on tõenäoline, et üks salvestatud häältest on tema oma. Berkley laboris ligi kümme aastat tagasi välja töötatud IRENE/3D suudab skaneerida väga erinevast materjalist valmistatud helikandjaid. Smithsoniani instituudist pärinevate helikandjate seas oli nii vahast kui klaasist valmistatud kettaid, mistõttu oleks pidanud nende tegelikuks ettemängimiseks eraldi seadmeid kasutama.  Siiani on Berkley labori teadlasterühmal õnnestunud taasesitada kuuel Belli laborist pärineval kettal leiduvaid salvestisi. Kokku on Smithsoniani instituudil ligi 400 Belli laborist pärinevat helikandjat.  
