Logisev bioloogiline kell kahjustab aju
Bioloogiline kell tiksub paljudel elusolenditel alates hallitusseentest kuni imetajateni. Sisemiste rütmide häirimisel on ohtlikud tagajärjed, mis võivad elu lühendada, näitas Oregoni ülikooli uurimus.  Inimese bioloogiline kell on keeruline mehhanism, mis tiksub 24-tunni rütmis, kus aktiivsus vaheldub puhkusega.   Biorütmid mõjutavad paljusid eluks vajalikke protsesse  hormoonide tootmist, sugurakkude küpsemist, toitumist, DNA kahjustuste parandamist ning und.  Sisemise kella häirimine kiirendab vananemist ning võib tekitada närvisüsteemi haigusi, sealhulgas Alzheimeri tõbe. Seni polnud selge, kas häiritud biorütmid on neuroloogiliste kahjustuste põhjus või hoopis tagajärg. Oregoni ülikooli zooloog Jadwiga Giebultowicz tegi katseid äädikakärbestega.  Varem on näidatud, et nende putukate sisemine kell toimib üsna sarnaselt inimese omale.  Mõned kärbeste biorütme reguleerivad geenid on looduses nii olulised, et need on evolutsiooni jooksul konserveerunud.   Sellised DNA-järjestused on putukatel ja inimesel samasugused ning reguleerivad samu protsesse. Uurija kasutasid äädikakärbseid, kel oli kaks mutatsiooni  üks nendest häiris bioloogilise kella tööd, teine aga tekitas vananevatel tiivulistel ajukahjustusi.  Mutantkärbeste eluiga oli tavalistest kärbestest kuni poole lühem, neil tekkisid kergesti liikumishäired ja ajukahjustused. "Kui bioloogiline kell on häiritud, hakkavad rakkude tööd kontrollivad mehhanismid logisema ning see viib närvisüsteemi kahjustusteni. See omakorda takistab sisemise kella funktsioneerimist, " selgitas Giebultowicz.  Uurija sõnul aitab korralikult töötav bioloogiline kell rakukahjustusi parandada. Kui sisemised rütmid on rikutud, hakkavad rakusisesed vead kuhjuma ning tekivad haigused. Ka vananemine on seotud biorütmide toimimisega, kuid neid mehhanisme bioloogid veel ei tunne. Uurimus ilmus ajakirjas Neurobiology of Disease.  
