Pisike rakett viib inimkehas ravimeid kohale
California ülikooli teadlaste loodud silmale nähtamatud raketid kasutavad kütusena maohappes leiduvaid vesinikumulle. Iga sellise ligi kümne nanomeetri pikkuse raketi läbimõõt on umbes tuhandik inimese juuksekarvast. Ajakirjas Journal of the American Chemical Society avaldatud uuringu järgi saab selliseid imetillukesi masinaid tulevikus kasutada näiteks pH taseme mõõtmiseks äärmuslikes tingimustes või inimkehas ravimite toimetamiseks konkreetsesse paika. Eelnevalt on uuringu autorid valmistanud tillukesi rakette, mis olid vooderdatud plaatinaga ning kasutasid kütusena vesinkülihapendit. Uute seadmete puhul on plaatina asendatud tsingiga ning raketid ei vaja enam eraldi kütust. Kui niisugune rakett kasta happesse, toimub selle tsingist pinnal keemiline reaktsioon, mille tulemusel eralduvad vesinikumullikesed, mis viivad raketti edasi kiirusel kuni 1050 nanomeetrit sekundis. Raketi mõõtmetega võrreldes on see märkimisväärne kiirus, mis sõltub ümbritseva keskkonna happelisusest. Kuna happelisemates vedelikes on rohkem vesinikku, liigub seade seal kiiremini. Uuringu autorite sõnul sobib mikroraketi uus versioon meditsiiniliseks otstarbeks varasemaga võrreldes paremini, sest tsinki on inimese organismis kasutada ohutum, kuna seda leidub inimkehas niigi, väikestes kogustes immuun- ja närvisüsteemis. Raketid liiguvad kuni nende tsingikiht on ära kasutatud, selleks kulub kümnest sekundist kahe minutini. Väiksema happelisusega keskkond ja paksem tsingikihit võimaldavad liikuda kauem. Uuringu autorid demonstreerisid, et rakette on võimalik juhtida ning neid saab kasutada viie nanomeetrise läbimõõduga tera üleskorjamiseks ja mahapanemiseks.  Juhitavuse saavutamiseks tuli rakettidele siiski lisada magnetiline kiht, mis vähendas nende kiirust veidi enam kui neljandiku võrra. Rakettide liikumine aeglustus ka testimisel happelises inimveres, sest vesinik kippus seal kogunema suurtesse ebakorrapäraselt tekkinud mullidesse.
