Harjutamine ei tee riskimises meistriks
Riskide võtmisega seotud käitumise uurimine näitas, et kogemused ei pane inimesi riske õigesti hindama. Paljud inimesed kardavad lennukiga lennata ning seda vaatamata teadmisele, et lennuõnnetusi juhtub haruharva. Ajakirjas Psychological Science ilmuv värske uuring vaatles, kuidas omandavad inimesed teadmisi tõenäosuse kohta ning leidis, et kogemused ei taga riski õiget hindamist. New Yorgi ülikooli teadlase ja uuringu autori Laurence Maloney sõnul uuritakse inimeste valmidust riskeerida küsimustega, nagu "Kas te eelistaksite 50:50 võimalust teenida 100 eurot või võtaksite 40 eurot ilma õnne proovile panemata?" Sellistel majandusteooriast tuttavatel küsimustel ei ole aga väga palju ühist tegeliku eluga, kus inimesel tuleb näiteks otsustada, kas hetkel on ohutu üle sõidutee joosta või punase tulega teed ületada. Uuringu autorid korraldasid eksperimendi, milles osalejatel võimaldati konkreetse tõenäosuse kohta teadmisi saada. Selleks oli videomäng, kus mängijad tulistasid kuulidega, mis võisid ekraanil olevat ristkülikut tabada või mitte. Kuulid lendasid siksakiliselt ning tabasid sihtmärki suhteliselt harva. Tabamise tõenäosus kasvas koos ristküliku suurenemisega - mida suurem ristkülik, seda suurem tabamisvõimalus. Eksperimendis osalenutele võimaldati sadu proovitulistamisi erinevate suurustega ristkülikute pihta. Seejärel küsiti neilt, millist ristkülikut nad eelistaksid tulistada raha peale mängides: kas väiksema võidusummaga suurt ristkülikut või suurema võidusummaga väikest ristkülikut. Kontrollrühmale öeldi enne valiku küsimist, milline on kummagi ristküliku tabamise tõenäosus. Selgus, et ainult visuaalse hindamise põhjal otsuse teinud osalenute valikud olid samad, mis tegelikku tõenäosust teadval kontrollrühmal. Ka tegid nad sama vea, mida tehakse lennukiga lendamist vältides, arvates, et väga ebatõenäoliste sündmuste toimumise tõenäosus on tegelikult suurem. Maloney sõnul näitab see, et riskil põhinevate otsuste puhul ei piisa õigete valikute tegemiseks praktilistest kogemustest. "Te võite ju arvata, et võtate inimese ja harjutate temaga seni, kuni temast saab asjatundja, kes suudab riski alati õigesti hinnata, kuid see ei ole nii," selgitas ta. "Tegelikult on inimesel tõenäosuse osas moonutatud hinnang ning see ei kao isegi siis, kui temast saab maailma suurim ekspert ristkülikute pihta tulistamises." 
