Saurusi ründasid hiidkirbud
Põhja-Hiinast leitud kivististe uurimine paljastas 165 miljoni aasta vanused kivistunud kirbud.  Kui tänapäeval elutsevate kirpude kehapikkus on paar millimeetrit, siis iidsed olendid üllatasid oma suurusega  kõige kogukamad emasloomad olid üle kahe sentimeetri pikad, ehk tänapäevasest sitasitikast vaid pisut väiksemad Suur keha ning tugevad lõuad lubasid neil toitu otsida ka väga suurtelt loomadelt.  Kivistisi uurinud Hiina Teaduste Akadeemia uurija Diying Huangi sõnul olid kirpude pistmissuised piisavalt tugevad, et ka saurusenahast läbi tungida. Suure tõenäosusega imesid ürgsed kirbud  sulgedega kaetud hiidsisalike verd.  Nad polnud head hüppajad, vaid liikusid pigem roomates. Leitud kivistised aitavad selgitada putukarühma evolutsiooni. Kirpude esivanemad toitusid ilmselt taimemahlast, kuid mingil hetkel asusid loomade verd imema. Nende välimus on aegade jooksul palju muutunud kadusid tiivad, jäsemed muutusid konksjaks, et nendega  peremeeste karvade ja sulgede külge klammerduda. Tagajalgadest sai võimas hüppemasin.  
