Mis määrab kõrge vanuse vaimuerksuse?
   Miks püsib mõne inimese vaim värske ka elu lõpuaastatel, teine aga muutub varakult abituks ja lapselikuks? Edukas vananemises mängivad olulist rolli pärilikud tegurid, näitas ainulaadse Šotimaalt kogutud andmestiku analüüs. Lääne elanikkond vananeb ning üha rohkem inimesi ei saa aastate lisandudes oma eluga iseseisvalt hakkama. Aju infotöötlemise võime vähenemise  põhjuseid on palju uuritud, kuid siiani pole selge, kui suurt rolli mängivad pärilikud tegurid. Suur osa uuringutest on tehtud ainult vanade inimestega ning sellised analüüsid ei anna piisavalt infot, kuidas vaimuvärskus muutub inimese elu jooksul. Kuid Šotimaa uurijate käsutuses on ainulaadne andmebaas. Nimelt lasid sealsed haridusametnikud  1932. ja 1947. aastal teha  11-aastastel lastel intelligentsusteste.   Mõlemal testimisaastal koguti andmeid ligi kaheksakümne tuhande lapse kohta, kuid need unustati peagi.  Edinburghi ülikooli psühholoog Ian Deary avastas mahuka andmekogumi 1990ndatel ning muutis selle uurijatele kättesaadavaks. Seda on kasutanud ka Tartu ülikooli teadlane René Mõttus. Deary´l õnnestus üles leida ligi kaks tuhat lapsena uuringus osalenud šotlast, kes olid kõik vanuses 65-79 aastat. Paljud olid unustanud, et nad lapsena testimisel osalesid.  Deary kogus inimestelt DNA-proovid ning lasi neil uuesti sooritada ka intelligentsustestid. Selle põhjal selgus, et suur osa nutikatest lastest säilitasid oma vaimuerksuse ka kõrges eas. Deary soovis selgitada, miks see nii on.  Selleks analüüsisid tema uurimisrühma liikmed kogutud DNAst üksiknukleotiidide polümorfisme ning arvutasid statistilise mudeli põhjal välja nende seose vananemisel toimuvate muutustega.  Selgus, et pärilikud tegurid mõjutavad 24 protsenti elu jooksul intelligentsusega toimunud muutustest. Nüüd on vaja kindlaks teha, millised geenimuutused nende taga seisavad.  Selliseid pärilikke tegureid võib aidata leida neurodegeneratiivsete haiguste uurimine. Lisaks  hakkavad sobivasse ikka jõudma Suurbritannia pikaajalises terviseuuringus osalejad. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.   Osale Novaatori videokonkursi publikuhääletusel!  
