Kuidas teemandid maapinnale jõuavad?
Värske uuring paljastas teemantide kiire maapinnale jõudmise saladuse. Ammu on teada, et teemant peab läbima teekonna maapõue sügavustest maapinnale väga kiiresti - laborikatsed on näidanud, et maakoores valitsevates tingimustes põleks need kalliskivid ära mõne päeva, kui mitte tundidega. Teemantide maapinnale paiskumise taga on ilmselt vääriskive ümbritsevast sulakivimist suurtes kogustes välja visisev süsihappegaas, näitas ajakirjas Nature avaldatud uuring. Suur osa teemantidest peitub kimberliidis - tihedas vulkaanilises kivimis, mis on saanud oma nime Lõuna-Aafrika Vabariigis asuva Kimberley linna järgi, kus avastati mitmed esimesed teemantide leiukohad.  Raske on leida selgitust, kuidas muutub suhteliselt raske ja kristallirikas magma piisavalt ujuvaks, et läbida pinnale jõudmiseks kiiresti maakoor. Uuringu autori ja Briti Columbia ülikooli vulkanoloogi James K. Russelli sõnul on teadlased juba ammu kahtlustanud, et kimberliidi purskamisel mängivad peamist rolli kivimites leiduvad lenduvad ained, nagu vesi ja süsinikdioksiid. Segaseks on aga jäänud, kuidas ja miks need ained vahevöö kivimitest välja tungima hakkavad. Sealsed rõhud on üldjuhul piisavalt kõrged, et gaasid sulakivimis püsiksid, just nagu lahustub rõhu mõjul gaseeritud joogis süsihappegaas. Russeli korraldatud laborikatsed selgitasid, mis põhjustab sellise gaasi väljumist.   Eksperimendid näitasid, et süsinikdioksiid lahustub eriti hästi karbonaadirikkas sulakivimis. Samas ränikivirikkas sulakivimis lahustub süsihappegaas (sõltumata rõhust) sellega võrreldes ainult veerandi kuni kolmandiku võrra. Esialgsetes katsetes puistasid uuringu autorid ränikivirikast mineraali ortopürokseeni sulanud olekus karbonaadirikkase kivimisse. Mineraal lahustus umbes 20 minutiga ning selle tulemusel hakkas jõuliselt eralduma süsinikdioksiidi. Teadlaste sõnul matkisid laborikatsed sügaval maapõues toimuvat kimberliidipurske algstaadiumi. Kõigepealt puutub karbonaadirikas sulakivim kokku ränikivirikaste mineraalidega ülemises vahevöös, mille kivimid sisaldavad kuni 27 protsendi ulatuses ortopürokseeni.    Sulanud ainest eraldub süsihappegaasi, mis muudab tiheda magma ujuvaks. Magma sööstab läbi ülemise vahevöö kiirusega kuni 14 kilomeetrit tunnis, tungides ülemistesse kivimkihtidesse, milles leidub veelgi rohkem ränikivi, mis omakorda kiirendab gaasi eraldumist. Russelli hinnangul jõuab vahutav kimberliidist laava selliste kiiruste juures 120 kilomeetri sügavuselt maapinnale 8 tunniga. Tänu sellisele kiirusele ei põle koos laavaga liikuvad teemandid maakoort läbides ära. Süsihappegaasi kivimitest väljumist põhjustav keemiline reaktsioon on suuresti isetoimiv - reaktsiooni jaoks vajalik soojus pärineb teiste mineraalide, näiteks oliviini kristalliseerumisest.  Osale Novaatori videokonkursi publikuhääletusel! 
