Mammapoegadel on lööki
Mees, kes jagab emaga korterit, ei saa ilmselt kiidelda pruutide rohkusega.  Kuid Brasiilias elutsevatel ämmalahvidel on kõige edukamad ema lähedust eelistavad isased, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.  Wisconsin-Madisoni ülikooli antropoloogiaprofessor  Karen Strier vaatles ligi seitsmekümneliikmelist ämmalahvide karja ning võttis loomadelt geeniproovid, et teha kindlaks, kes on kelle sugulane.  Uurija leidis, et 13 täiskasvanud isasest kuus veetis suure osa ajast oma ema läheduses. Needsamad kuus ahvi sigitasid ka kõige rohkem järeltulijaid. Nüüd peab Strier selgeks tegema, miks see nii on.  Emad tunduvad üsna passiivsed. Nad ei sekku pidevalt oma poegade armuellu ega aita neid, selgitas uurija. Võimalik, et emaga koos olemine aitab isasloomadel lihtsalt emaste ahvide käitumist tundma õppida ning aru saada, millal nad indlevad.  Lisaks leidis antropoloog, et ahvid ei paaritunud kunagi oma lähisugulastega. Ka selle taga võivad olla emased ahvid, kes hoiavad oma poegadel silma peal. Ahvikarja suguelu pole ilmselt nii juhuslik kui see inimesele tundub. Tõenäoliselt kontrollivad seda järglasi saanud emasloomad, ütles Strier.   Uurija sõnul võivad mitmetel loomaliikidel just emased määrata oma järeltulijate sigimisedukuse. Vanaemadel on seega suur mõjuvõim. Seda peab arvestama ka haruldaste loomaliikide kaitsmisel  isaseid ämmalahve ei tohi kunagi oma emast eraldada.     Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!  
