Heledus on vaataja silmades
Pupillide ahenemiseks piisab heledusele mõtlemisest, näitas värske uuring. Üldiselt arvatakse, et pupillide ahenemist põhjustab valgus, mida me näeme. Tegelikult paneb inimese pupillid natukene rohkem ahenema ka kujutist heledamana paista laskev optiline illusioon. See näitab, et inimesel on arenenud võime ette aimata pimestava valguse nägemist, et silmi selle eest õigeaegselt kaitsta. Seejuures tundub, et pupillide kiire reageerimine valgusele toimub isegi ajust lähtuva signaalita. Seda võib täheldada näiteks inimeste puhul, kelle nägemiskeskus on kahjustatud. Väline vaatlus võib siiski osutuda petlikuks. Oslo ülikooli teadlane Bruno Laeng näitas vabatahtlikele erinevaid illusioone, mille heledus oli tegelikult identne (kuigi vaadates tundus erinevana) ning  mõõtis vaatamise ajal pupillide suuruses toimunud muutusi.  Näiteks ühe illusiooni puhul oli moodustatud tilgakujulistest kujunditest ring sedasi, et selle sisemus paistaks ringi ümbritsevast alast heledamana (juuresoleval pildil vasakul, paremal on kontrollpilt). Kui pupilli suurus sõltuks ainult valgustasemest, reageeriks inimese pupillid ükskõik millise pildi vaatamisel identselt. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringust selgus aga, et vabatahtlike pupillid ahenesid tegelikust heledamana paistvate illusioonide puhul rohkem. Pärast esialgset kokkutõmbumist hakkasid pupillid tasapisi laienema, võttes lõpuks silma tegelikult langevale valgusele vastava kuju. Varasemad uuringud on näidanud, et aju reguleerib pupilli suurust ka teistes olukordades, näiteks laienevad inimesel pupillid otsuste tegemisel või mingi lummava vaatepildi jälgimisel. See näitab, et nn pupillide valgusrefleks ei ole pelgalt automaatne reaktsioon nagu käe kiire tagasitõmbamine tuliselt pliidilt.  Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel! 
