Uus kiip tõotab kiiremat elektroonikat
Loodusliku mineraali molübdeniidi kasutamine mikrokiipide valmistamisel tõotab väiksemaid ja kiiremaid elektroonikaseadmeid. Eelmise aasta alguses avaldatud Šveitši Lausannei polütehnilise instituudi teadlaste uuring näitas, et molübdeniidil on praegu elektrooniliste rakenduste juures kasutatava räni ja grafeeniga võrreldes selge eelis, mis võimaldab luua väiksemaid ja energiasäästlike transistoreid. Nüüd on sama seltskond järgmise sammuna kasutanud mikrokiibi transistorite valmistamiseks kõigest ühe aatomi paksusi molübdeniidilehti, pakkudes võimalikku alternatiivi praegusele ränil põhinevale tehnoloogiale, kirjutas Technology Review.  Teadlaste saavutus tõstab molübdeniidi grafeeni konkurendiks. 2004. aastal avastatud grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku. Ränitehnoloogia areng on takerdunud, sest selle efektiivsust on aastaid suurendatud ränikiipide komponente väiksemaks muutes, kuid sellel on piirid. Lisaks kaasnevad ränitehnoloogia kasutamisega väga väikeste mõõtmete juures mitmed probleemid, nagu oksüdeerumine, mis vähendab jõudlust ja põhjustab energiakadu. Mikrokiibis kasutatavate transistorite molübdeniidilehtedest valmistamist juhtinud Andras Kisi sõnul võimaldab molübdeniit elektroonikat väiksemaks muuta ilma selliste probleemideta. Molübdeniidilehtede saamiseks kasutasid teadlased loodusliku molübdeniidi (MoS2) kristalle. Transistoriteks muudetud lehtede läbimõõt oli ligikaudu 10 mikromeetrit ning paksus 0,65 nanomeetrit. Jadamisi ühendatud transistorid toimisid loogiliste väravatena, mis on arvutites kasutatava digitaalse skeemi aluseks.  Ränile alternatiive otsivad teadlased on aastaid uurinud grafeeni, luues näiteks transistorite prototüüpe, mis on ränitransisoritest palju kiiremad. Kisi sõnul on aga molübdeniidil grafeeni ees oluline eelis. "Selle aine muudab väärtuslikuks, et vahel see juhib voolu, vahel mitte," täpsustas Kis.  Elektroonikas on see vajalik, et edastada signaali binaarväärtusega 1 või 0. Sellise käitumise muudab võimalikuks aine elektrooniline omadus, mida nimetatakse keelutsooniks - energiavahemik, kus elektronid statsionaarselt olla ei saa. Erinevalt grafeenist on molübdeniidil olemas elektroonikas kasutamiseks sobiv keelutsoon. Grafeeni puhul kasutatakse sellise energiavahemiku tekitamiseks keerulisi meetodeid, mis sisaldavad materjali kihiti asetamist, madalate temperatuurideni jahutamist või väga täpse kujuga tükkideks lõikamist. Kuigi Kis kasutas looduses leiduvat molübdeniiti, saab seda hõlpsasti ka väävli reageerimisel terasetööstuses laialdaselt kasutatava molübdeeniga. Kis'i sõnul ei kao miljarditesse dollaritesse ulatuvat tulu andev ränikiipide tootmine niipea veel kuhugile. "Hetkel on veel palju küsimusi, näiteks kuidas muuta molübdeniit kasutatavaks suurtootmises," märkis ta.   Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel! 
