Miks selg sügeleb?
Kust enesel väga sügeleb, sealt mõistab teist kõige parem sügada, kinnitab vanasõna. Kas kratsimine pakub tõesti alati ühesugust kergendust?  USA Wake Foresti nahaarst Gil Yosipovitch  kutsus vabatahtlikel katsealustel troopilise taime ogakestega esile sügeluse. Ogasid hõõruti pahkluudele, küünarvartele ning seljale.  Seejärel hindasid katsealused sügeluse tugevust kümnepallisel skaalal.  Kui nad olid end kratsida saanud, kirjeldasid vabatahtlikud, millise kehaosa sügamine kõige suuremat rahuldust pakkus. Seejärel eemaldati ogad nahalt kleeplindi abil. Sügeluse intensiivsuse ja kratsimisest saadud kergenduse analüüsimisel leidisYosipovitch, et kõige rohkem sügelesid inimeste selg ja pahkluud. Kõige pikemalt püsis rahuldustunne pärast pahkluude sügamist. Küünarvarrel oli ärritus kõige väiksem ning selle kratsimine ei pakkunud suurt mõnu. Uurija korraldas eksperimendi, et paremini mõista sügeluse tekkimist ning leida viise selle leevendamiseks.  "Sügelemist põhjustavate nahahaiguste puhul teevad kõige rohkem piina pahkluud ja selg. Ekseemide ja psoriaasi alla kannatajatel on tihti need piirkonnad ära kratsitud.  Katse tõestas, et neis piirkondades ongi sügelus kõige intensiivsem ja kratsimine pakub kõige rohkem kergendust," selgitas ta. Sügeluseaistingu tekitavad väikesed närvikiud, kuid uurija kahtlustab, et olemas võivad olla ka erilised närvid, mida mööda liigub sügamisel saadav mõnuaisting. "Kui me suudaksime mõjutada närve nii, et inimesel tekib kratsimisega sarnane kergendus, siis jääks nahk kahjustamata," lisas Yosipovitch. Uurimus ilmus ajakirjas British Journal of Dermatology.   Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!
