Kas väikese jääaja põhjustasid vulkaanid?
Neli järjestikust vulkaanipurset põhjustasid 13. sajandil ilmastiku jahenemise. See omakorda muutis Arktikas jääkatte paksemaks  ning hoidis temperatuuri aastasadu madalal, näitas taimestiku ja setete uurimine.  Hiliskeskaegsed maalid kujutavad uisutamist Veneetsias, Hollandi kanalitel ja Thamesi jõel. Kunstnikud ei fantaseerinud, vaid kujutasid oma kaasaegsete argipäeva. Tol väikese jääajana tuntud perioodil oligi kliima tunduvalt külmem. Millal väike jääaeg algas, selle üle vaidlevad kliimauurijad üsna usinalt. Paljud arvavad, et ilmad muutusid külmemaks alles 16. sajandil, kuid osade teadlaste arvates võisid arktilised piirkonnad jaheneda juba sadu aastaid varem. Keskmine temperatuur langes Maal vaid ühe kraadi võrra, kuid näiteks Euroopa sai tunda tõelist jahenemist. Mis väikese jääaja põhjustas, on ebaselge. Üheks kliima muutnud teguriks võisid olla vulkaanipursked. Suured vulkaanid eraldavad pursates väävliosakesi. Need moodustavad atmosfääris päikesekiirgust tagasi peegeldavaid aerosoole. Tavapäraselt peetakse vulkaanipurske mõju kliimale lühiajaliseks, kuid väikese jääaja puhul võisid just vulkaanid aluse panna pikaajalisele jahenemisele. USA Colorado ülikooli uurija Gifford Milleri juhitud teadlaste rühm uuris liustike pindala muutumist Islandil ja Kanadas. Selleks analüüsisid nad jääga liikunud setteid ning liustikust leitud taimeosi.  Kui liustik laieneb, jäävad taimed jäässe lõksu. Taimejäänustes leiduva süsiniku uurimisel saab kindlaks teha, millal see juhtus. Jääkatte ulatuse muutused omakorda peegeldavad temperatuuri muutumist. Andmeid analüüsides selgus, et kliima hakkas jahenema üsna järsult ajavahemikul 1250-1300. Aastatel 1430-1455 langes temperatuur veelgi. On teada, et 13. sajandil toimus troopikas neli suurt vulkaanipurset. 15. sajandil purskas Kuwae vulkaan Vanuatul. Kui uurijad modelleerisid pursete mõjukliimale, selgus, et tekkinud lühike jahenemine oli piisav, et panna liustikud laienema ning muuta Arktika jääkate paksemaks. Jää omakorda peegeldas päikesekiirgust veelgi tagasi ning muutis Golfi hoovuse nõrgemaks. Milleri sõnul piisas sellest, et kliimat aastasadu jahedana hoida. Uurimus ilmus ajakirjas Geophysical Research Letters.    Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!
