Clint Eastwoodi film aitas selgitada inimese ja ahvi aju erinevusi
Filmi vaadanud inimeste ja ahvide aju uurimine näitas, et samu funktsioone täitvad ajupiirkonnad võivad ahvidel asuda teises kohas kui inimestel.  Kuigi laboriloomade uurimine aitab mõista inimeses toimuvaid protsesse, puudub teadlaste seas sageli üksmeel, kui palju on sarnast inimeste ja loomade ajutegevuses. Inimese ja ahvi aju võrrelnud teadlased on seni kaldunud arvama, et inimese aju on ahvi aju suurendatud versioon ning ajufunktsioonid toimivad mõlematel anatoomiliselt sarnastes piirkondades. Selle seisukoha testimiseks näitasid Harvardi ülikooli ja Belgia Leuveni katoliikliku ülikooli teadlased reesusmakaakidele ja inimestele Clint Eastwoodi klassikalist vesterni "Hea, halb ja inetu". Nii loomade kui inimeste ajutegevust jälgiti filmi vaatamise ajal magnetresonantstomograafiga. Teadlaste eesmärk oli jälgida iga indiviidi aju reaktsioone ning välja selgitada, millised ajupiirkonnad täitsid samu funktsioone. Nad lähtusid seisukohast, et käte ja nägude vaatamine peaks mõlemal liigil esile kutsuma sarnaseid ajutegevuse mustreid, isegi kui närvirakud hakkavad signaale edastama anatoomiliselt erinevates ajuosades. Ajakirjas Nature Methods avaldatud uuringus osalenud inimesed ja ahvid vaatasid filmi pool tundi ning kasutasid kuulamiseks kõrvaklappe. Inimestele näidati filmi ainult korra, ahvidele kuus korda. Filmivaatamise ajal skaneeriti neil silmade liikumist ning jälgiti ajutegevust. Ajutegevuse kaardistamine näitas, et kuigi suures osas võis mõlema liigi ajutegevuses täheldada kattumist, paiknes osa sarnaste funktsioonidega piirkondi ahvidel täiesti teises kohas. Näiteks muutusid ahvidel filmis toimuva liikumise ajal aktiivseks piirkonnad, kus inimestel ajutegevuse kasvu ei täheldatud.  Selle põhjuseks on liikide erinev areng - ajupiirkonnad, mis võisid olla kunagi väga sarnased, on evolutsiooni käigus kohandunud keskenduma erinevatele ülesannetele. Erinevusi põhjustas ka, et inimesed nägid filmi vaadates midagi enamat kui lihtsalt ekraanil liikuvaid inimesi, nende silmade liikumist ja kõigi ajupiirkondade aktiivsust mõjutas ka filmi süžee. Uuringu autorite sõnul aitab nende avastus luua täpsemaid inimese evolutsiooni mudeleid.  Ei saa eeldada, et kuna ahvi ajus on punktid A ja B lähestikku, siis peavad nad lähestikku olema ka inimese ajus, selgitas uuringu autor Wim Vanduffel Leuveni katoliiklikust ülikoolist.   Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel! 
