Kuumutamine muudab kõvaketta ülikiireks
Andmete salvestamiseks kuumutamist kasutav uus meetod võimaldab muuta kõvakettad praegusest sadu kordi kiiremaks. Kõvakettale on võimalik andmeid salvestada tänu magnetismile. Tänapäeva kõvaketaste puhul kasutatakse selleks magnetite pluss- ja miinuspoolusi - mööda ketta pinda liigub kirjutamis- ja lugemispea, mis kord polariseerib all asuvat pinnaühikut, kord loeb olemasolevat polaarsust, muutes selle elektrivooluks. Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese ferromagneetilise kihiga. Kui kõvaketta pinnaühiku magnetväli on suunatud ühte suunda salvestatakse biti väärtuseks 1 ning vastupidisel juhul 0. Igal rakendusel, infohulgal ja -ühikul on oma kindel nullide ja ühtede järjekord.  Andmete salvestamiseks on muuhulgas vajalik kõvaketta pinnaühiku magnetvälja suuna ümberpööratavus (biti väärtuse muutmiseks), milleks hetkel kasutatakse välist magnetvälja. Suurbritannia teadlased avastasid aga, et seda saab palju kiiremini teha lühiajalise kuumutamise abil. Varem arvati, et kuumutamisest on kõvaketta pinnaühiku magnetvälja suuna muutmisel kasu ainult siis, kui seda kasutatakse koos välise magnetväljaga. Yorki ülikooli teadlaste ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringust selgus, et magnetvälja suuna muutmiseks piisab kõvaketta kuumutamisest laseriga vähem kui triljondiku sekundi jooksul, mille tulemusel tõuseb temperatuur hetkeks üle 800 kraadi Celsiuse järgi. Uuringu autorite sõnul võimaldab uus meetod muuta kõvakettad olemasolevatest sadu kordi kiiremaks, tõstes salvestuskiiruse mitme terabaidini sekundis. Lisaks sellele kulub uue meetodiga andmete salvestamiseks vähem energiat, mis muudaks kõvakettad tulevikus energiasäästlikumaks.
