Linnutee toodab veidraid mikrolaineid
2009. aastal kosmosse lennutatud Plancki kosmoseteleskoop kaardistab universumi algusaegadest pärinevat mikrolaine-taustakiirgust.  Lisaks jahivad astrofüüsikud kosmoseteleskoobi abil piirkondi, kus tähed sünnivad.  Esmaspäeval avaldasid Plancki andmetega töötavad teadlased esimesed tulemused.  Kosmoseteleskoop uuris põhjalikult vingugaasi ehk süsinikoksiidi leidumist ilmaruumis. Seda leidub galaktilistes pilvedes, mida usutakse olevat peamisteks tähetekke piirkondadeks. Need niinimetatud külmad pilved koosnevad suures osas vesinikust. Paraku ei eralda vesinik kiirgust ning seetõttu on seda raske kindlaks teha.  Õnneks on pilvedes  hästi leitavat süsinikoksiidi. Nii ajavadki astrofüüsikud just selle aine abil vesiniku jälgi. Maapealsete teleskoopidega võtab see väga palju aega, kuid Planck on süsinikoksiidi tuvastamisel osutunud üllatavalt tubliks. Planck lubab astronoomidel näha kogu taevast ja teha gaasipilvi kindlaks ka seal, kus me seda oodata ei oska, selgitas andmeid töödelnud uurimisrühma liige Jonathan Aumont Pariisi XI ülikoolist. Esialgsete tulemuste põhjal võib intensiivseid tähetekkealasid leiduda mitmel pool meie galaktikas. Lisaks avastas Planck salapärase mikrolainekiirguse, mis pärineb meie galaktika keskmest. See sarnaneb kiirgusele, mida eraldavad supernoovaplahvatusel suure kiirenduse saanud elektronid, kui need läbivad magnetvälja.  Kuid uudne kiirgus on tugevam ja püsivam kui varasemad Linnuteel leitud samalaadsed kiirgused.  Mis seda tekitab, võivad kosmoseuurijad praegu vaid oletada. Võimalik, et põhjuseks on suur hulk supernoovasid või galaktilised tuuled. Välistada ei saa koguni aineosakeste kokkupõrkeid tumeainega. Kosmoseteleskoop jätkab tööd käesoleva aasta lõpuni ning kogutud andmed plaanib Euroopa kosmoseagentuur avaldada 2013. aastal. 
