Kas põllumajandus jätab inimkonna kuivale?
Igal aastal kulub maailmas tarbitud mageveest 92 protsenti põllumajandusele, näitas värske analüüs. Põllumajandusele kuluvate hiiglaslike mageveekoguste taustal paistavad silma ameeriklased, kes kulutavad aastas inimese kohta keskmiselt täismõõtmetes ujumisbasseini jagu vett. Läbi aegade kõige põhjalikumast globaalse veekasutuse analüüsist selgus ka, et viiendik inimkonna tarbitud veekogusest ületab riigipiire "virtuaalse veena", mis on mõõdetav mingi kauba, näiteks liha või elektroonika tootmiseks kuluva veekogusega, kui lõpptarbijad toodaks seda kaupa importimise asemel ise. Magevett kulub mitmel moel, seda pumbatakse jõgedest ja veehoidlatest, ammutatakse maa-alustest veesoontest või muudetakse reostusega kasutuskõlbmatuks. Hollandi Twente ülikooli teadlased analüüsisid inimkonna veetarbe ökoloogilist jalajälge aastatel 1996-2005. See on viimane ajavahemik, mille kohta on olemas põhjalikud andmed. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringu autorid jagasid kogu maakera kuni 85 ruutkilomeetristeks tükkideks ning hindasid seejärel riiklike andmete põhjal põllumajandus- ja tööstusprotsesside ning majapidamiste osakaalu üldises veetarbimises. Analüüsitud ajavahemikul kulutas inimkond aastas umbes 9000 kuupkilomeetrit magevett, millest piisaks Saksamaa katmiseks enam kui kahe sentimeetri paksuse veekihiga. Sellest üüratust veekogusest kulutasid 38% kõigest kolm riiki - Hiina, India ja USA - kelle veetarbe ökoloogilised jalajäljed olid vastavalt 1207, 1182 ja 1053 kuupkilomeetrit. Kui kokku elab neis riikides 44% maailma elanikkonnast, siis veetarbimises kolmanda koha saavutanud USA on koduks kõigest viiele protsendile inimestest. Arvestades ka kõigile keskmise ameeriklase tarbitud kaupadele ja teenustele kulunud veega, teeb see 2842 kuupmeetrit inimese kohta aastas, mis on täismõõtmetes olümpiaujula basseini täitmiseks enam kui piisav veekogus. Keskmiselt tarbis inimkond aastas 1385 kuupmeetrit magevett inimese kohta. Erinevalt varasematest uuringutest arvestati analüüsis lisaks veekogudest ja maa-alustest allikatest pumbatud veele ka puhastatud heitvee taaskasutamisega. Lisaks sellele jälgis uuring ka nn virtuaalse vee voolu. Näiteks ühes varasemas analüüsis leiti, et ühe USA dollari väärtuses teravilja tootmiseks ja töötlemiseks kulub ligikaudu 5300 liitrit vett. Paljud veepuuduse all kannatavad riigid impordivad tooteid, mille tootmiseks kulub palju vett, näiteks teravilja ja elektroonikat. "Sellise virtuaalse vee vool moodustab suure osa globaalsest majandusest," märkis uuringu autor Arjen Hoekstra. Kokku moodustab teistest riikidest imporditud virtuaalne vesi ligi 22% üleilmsest veetarbest. Põllumajandusele kulunud veest andsid suurema osa teraviljakasvatus (27% maailma veetarbest) ning liha- ja piimatooted (vastavalt 22% ja 7%). Hoekstra sõnul annab põllumajanduse suur osakaal veetarbimises lootust, et inimkond suudab kogutarbimist vähendada. Näiteks niisutussüsteemide efektiivsemaks muutmine aitab tõhusamalt kasutada veekogude taastuvat vett, mis vähendab põhjavee mittesäästvat kulutamist. Teine võimalus veetarbimist vähendada on muuta toitumusharjumusi, näiteks süüa vähem liha.  
