Uus suund evolutsioonis: prioonvalgud aitavad pärmidel ellu jääda
Muteerunud nakkuslikud valgud ehk prioonid tekitavad raskeid haigusi, tuntuim neist Creutzfeldti-Jakobi tõbi, ehk hullulehmatõbi. Kuid needsamad kurjakuulutavad valgud on pärmidel abiks muutuvate keskkonnatingimustega kohanemisel, näitas ajakirjas Nature ilmunud uurimus.  Klassikalise bioloogia kohaselt on uute tunnuste ning omaduste taga muutused pärilikkusaines  mutatsioonid geenides või kromosoomides.  Uuemad uurimused näitavad, et võimalikud on ka epigeneetilised muutused  teatud molekulid töötavad geenilülititena ning kas lubavad või takistavad pärilikkusaine info kasutamist. Pärmseened suudavad rasketes tingimustes väga kiiresti toota vajalikul hulgal erinevaid valke. Kuid nad ei muuda oma geene, vaid seda, kuidas geeniinfot loetakse. Selleks muudavad tillukesed seened oma Sup35-nimelise valgu priooniks. Tavaliselt kontrollib see valk ribosoomide tööd. Ribosoomides aga toodetakse RNA-s sisalduva info põhjal kõik valgud. Priooniks muutudes ei saa valk enam ribosoome valvata ning nii hakatakse valke tootma ka selliste RNA järjestuste põhjal, mida tavaliselt ignoreeritakse. Nii sünteesibki pärm terve hulga uusi valke ilma vajaduseta pärilikkusainet muuta ning tuliuute proteiinide hulgas on  enamasti mõned sellised, mis aitavad rasked ajad üle elada. Nähtuse avastas pagaripärmi uurinud Cambridge´i mikrobioloog Susan Lindquist 2004. aastal. Siiski pidasid teadlased seda pikka aega laboris kasvatatud pärmseente haiglaslikuks eripäraks. Lindquist soovis tõestada, et ka looduses esinevad pärmid suudavad muuta oma valke prioonideks. Ta uuris ligi 700 looduslikku pärmitüve ja leidis, et nendest kahesaja viiekümnel esines samasugune valkude muundumine. Teadlane kasvatas pärme äärmuslikes tingimustes  hapnikuvaeses keskkonnas või happelistes tingimustes ja lisas ellujäänud pärmseente kultuurile prioone hävitavaid aineid. Paljud pärmikolooniad hääbusid seejärel, mis tõendab, et just prioonid andsid neile rasketes tingimustes kasvueelise. Üllatavalt kombel antakse prioonid ka paljunemisel edasi ning tütarrakud saavad sama komplekti eluks vajalikke valke. "Ennekõike on tegemist kohanemisstrateegiaga, mis lubab omandada uusi  tunnuseid," selgitas Lindquist. Uurija sõnul on ilmselt võimalik, et selline uute valkude tootmine võib geenimutatsiooni abil saada kirja ka pärmi DNAsse. Kuid seda peab alles katsetega tõestama. Lindquisti katsed looduslike pärmidega lepitasid paljusid teadlasi, kes pidasid prioonide esinemist tema laboris kasvanud seente iseärasuseks. Siiski pole selge, kas sarnane valkude muutmine on pärmseente eripära või esineb seda ka mujal eluslooduses.  
