Soe kliima kahandas hobuse kassisuuruseks
Ebatavaliselt sooja kliima tõttu vähenesid esimeste hobuslaste mõõtmed. Esimesed hobused tekkisid umbes 56 miljonit aastat tagasi ning olid alguses kõigest väikese koera suurused  Põhja-Ameerikas elanud vanim teadaolev hobuslane Sifrhippus sandraekaalus ainult 5,6 kilogrammi. Sellele järgnenud 130 000 aastat kestnud paleotseeni-eotseeni temperatuurimaksimumi ebatavaliselt soojal perioodil kahanes varajaste hobuste suurus veelgi ning nad omandasid kodukassi mõõtmed, kaaludes alla nelja kilogrammi. Kõigest 45 000 aastat hiljem oli nende kehakaal tõusnud aga juba seitsme kilogrammini. Sarnased muutused toimusid ka paljude teiste imetajatega. Ameerika teadlased jõudsid järelduseni, et ajutise suuruse kahanemise tingis erakordselt soe ilm. Ajakirjas Science avaldatud uuringu autorid hindasid esimeste hobuste suurust USA Wyomingi osariigist leitud kivististe hammaste põhjal. Hobuste eluajal valitsenud keskmiste temperatuuride hindamiseks analüüsisid nad hobustega samal ajal elanud veeimetajate hammastesse ladestunud hapniku isotoope. Uuringust selgus, et vaadeldud perioodil tõusid keskmised õhutemperatuurid 5-10 kraadi ning hobuste kehakaal vähenes umbes 30 protsenti.  Kivististe leiukoha setete analüüsist selgus, et kliima muutus koos keskmise temperatuuri kasvuga ka niiskemaks, sellega käis ilmselt kaasas taimestiku vohamine. Seetõttu ei saanud loomade suuruse kahanemise põhjuseks olla kesisemaks muutunud ninaesine. Ajutisele soojenemisele järgnenud jahedamas kliimas jätkus evolutsiooniline areng tavalist rada pidi ning loomad hakkasid uuesti suuremaks muutuma, mis viis lõpuks tänaste hobuste tekkimiseni. Teadlaste avastus on kooskõlas Saksa füsioloogi Christian Bergmanni poolt juba 19. sajandi keskpaigas sõnastatud reegliga, mille järgi on jahedamatel aladel elutsevate püsisoojaste loomaliikide esindajate kehamõõtmed suuremad kui nende soojematel aladel elavatel sugulastel. New Mexico ülikooli bioloogi Felisa Smithi arvates tuleks uurida ka teiste sel ajal elanud loomadega toimunud muutusi, näiteks kuidas muutus kiskjate suurus või kas mõni liik reageeris muutustele teisiti. See võib anda vihjeid, kuidas tänased loomad kliimamuutusega toime tulevad.  Uuringus vaadeldud ajastul kogesid loomad keskmiste temperatuuride kasvu, mis on võrreldav lähitulevikus oodatavaga. Uuringu autor Ross Secord Nebraska-Lincolni ülikoolist märkis, et muistsetel loomadel oli temperatuurimuutustega kohanemiseks aega siiski tuhandeid aastaid.  Tema sõnul on hetkel küsimus selles, kui kiiresti kohanevad tänased loomad soojema ilmaga järgmise paari sajandi jooksul. Näiteks on viimase paarikümne aastaga väiksemaks muutunud osa linnuliike.
