Halb hingeõhk leidis ravis rakenduse
Halba hingeõhku põhjustavat keemilist ühendit saab kasutada maksaravis, leidsid Jaapani teadlased. Halba hingeõhku ehk halitoosi põhjustavad keele tagaosas ja kurgu ülaosas asuvad bakterid, mis toodavad väävelsulfiidi. Jaapani teadlaste uuring näitas, et see gaas võib aidata kiirendada hambajuurest saadud tüvirakkude kasutuselevõttu maksaravis. Ajakirjas Journal of Breath Research avaldatud uuringu autoritel õnnestus esmakordselt muuta hambajuurest võetud tüvirakke väävelsulfiidi abil maksarakkudeks.  Nad kasutasid hambajuurest tüvirakkude saamiseks patsientidelt hambaravi käigus väljatõmmatud hambaid. Rakud jagati kontrollrühmaks ja testrakkudeks, viimased paigutati vesiniksulfiidiga täidetud kambrisse. Rakkude arengut analüüsiti kolme, kuue ja üheksa päeva möödudes, et vaadata, kas need on muutunud maksarakkudeks. Samuti kontrolliti nende toimimist, sealhulgas võimet ladestada glükogeeni (lagundatakse organismi energiavajaduse rahuldamiseks glükoosiks) ning koguda uureat (maksas sünteesitav valkude ainevahetuse lõppsaadus). Selgus, et vesiniksulfiidi abil on võimalik muuta suur kogus tüvirakke kõrgkvaliteetseteks maksarakkudeks. "Rakkude kõrge puhtusaste tähendab, et esineb vähem "valesid" rakke, mis muutuvad muuks koeks või jäävad tüvirakkudeks. See näitab, et kunstlikult loodud maksarakkude siirdamisel patsientidele on peaaegu täielikult välistatud pahaloomuliste kasvajate teke," täpsustas uuringu autor Ken Yaegaki. "Seni puudus meetod inimesele siirdamiseks vajaliku koguse maksarakkude taastekitamiseks. Meie meetod on traditsioonilisest meetodist tõhusam ja ohutu," lisas ta. Halva hingeõhu peamiseks põhjuseks peetav vesiniksulfiid on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas, mida toodavad keha erinevad koed. Selle täpne funktsioon on teadmata, kuid arvatakse, et sel on võtmeroll paljudes füsioloogilistes protsessides ja haigusseisundites. 
