Norskamine mõjutab lapse käitumist
Norskavatel lastel võivad hilisemas nooruses esineda käitumishäired, näitas värske uuring. Ajakirjas Pediatrics avaldatud uuringus analüüsiti 11 000 Briti lapse kohta kogutud andmeid. Selgus, et uneapnoe ja norskamise all kannatanud lastel esines hilisemas nooruses suurema tõenäosusega hüperaktiivsust ja teisi käitumishäireid. New Yorgi Yeshiva ülikooli teadlase ja uuringu autori Karen Bonucki arvates võivad unehäired kahjustada lapse arenemisjärgus aju. Ühe hinnangu järgi norskab regulaarselt iga kümnes laps ning 2-4 protsenti lastest kannatavad uneapnoe all, mida iseloomustab hingamise seiskumine une ajal. Mõlemat seisundit põhjustavad suurenenud mandlid ja adenoidid. Kui täiskasvanutel võib see põhjustada ärkvel olles väsimust, siis mõningad varasemad uuringud on vihjanud, et lastel võivad sellega kaasneda ka käitumisprobleemid, näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäired. Bonucki rühm palus lapsevanematel vastata küsimustele lapsel esimesel seitsmel eluaastal esinenud norskamise ja uneapnoe kohta. Nad hindasid laste käitumist ning võrdlesid hinnanguid vanematelt saadud andmetega. Bonucki sõnul oli uneaegsete hingamishäiretega lastel seitsmendaks eluaastaks 40-100 protsenti suurema tõenäosusega välja arenenud käitumishäired. Tema arvates võivad magamisel esinevad hingamisraskused põhjustada käitumisprobleeme mitmel erineval moel - häirides aju hapnikuvarustust, vähendades une kosutavat mõju või rikkudes aju keemilist tasakaalu. "Seni puudusid vettpidavad tõendid, et lapse problemaatilisele käitumisele, näiteks hüperaktiivsusele, eelnevad uneaegsed hingamishäired," selgitas Bonuck. "Meie uuring näitas selgelt, et need sümptomid eelnevad käitumishäiretele ning on ka tõenäoliselt nende põhjuseks."  
