Kas taimedel on hea nina?
Mitte ainult loomad ei tunne lõhnu. Ka taimed tajuvad lõhnaainete molekule, kuid sellise info töötlemine käib hoopis aeglasemalt.  Putukate ja imetajate haisteaisting tekib mõne sekundi jooksul. Taimed vajavad analüüsimiseks tunde või koguni päevi.  Saadud info on väärtuslik  see annab teada, kas naabruses on haigeid või parasiitide all kannatavaid taimi ning lubab end kindlustada kahjurite vastu.  Stressis taimed eritavad lenduvaid aineid, mis muudavad nende terved naabrid haiguskindlamaks.  Seda fenomeni teavad taimeuurijad juba üle kahekümne aasta. Kuidas taimede lõhnataju täpselt toimib, pole siiani selge. Mehhiko riikliku polütehnikainstituudi teadlast Sarai Giron-Calvat huvitasid lõhnamolekulid, mis muudavad taimi bakterikindlaks. Ta kasvatas liima aedoa (Phaseolus lunatus) taimi keskkonnas, kuhu lisas erinevates kogustes nonanaali ja metüülsalitsülaati. Mõlema puhul on teada, et need muudavad selle liigi mikroobide suhtes vastupidavamaks. Selgus, et ainete mõjuaeg on erinev. Nonanaali puhul aktiveerusid taimede kaitsesüsteemid juba kuue tunni möödudes, seda nii madalamate kui kõrgemate lõhnaaine kontsentratsioonide puhul. Metüülsalitsülaat, mida Eesti taimedest leidub näiteks laanelilles, pidi seevastu mõjuma terve ööpäeva, et taimed end mikroobide vastu kaitsma valmistuksid. "Vastupidiselt putukatele ja imetajatele peavad taimed lõhnu tajuma väga pika aja jooksul. Seetõttu on taimede omavaheline suhtlemine üsna aeglane," selgitas Giron-Calva. Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Chemical Ecology.
