Kuidas Maad asteroidide eest kaitsta?
Täpne tuumaplahvatus päästab inimkonna kokkupõrkest Maa suunas kihutava asteroidiga, näitas värske uuring. Maad on asteroidid tabanud varemgi, arvatavasti lõpetas 65 miljonit aastat tagasi toimunud võimas kokkupõrge dinosauruste ajastu. Astronoomide sõnul on kõigest aja küsimus, millal  jääb Maa järjekordse ilmaruumis kihutava kivimkeha teele. Seega ei ole Maad ohustavate asteroidide tõrjumist puudutav arutelu pelgalt akadeemiline mõtteharjutus. USA Los Alamose riikliku laboratooriumi teadlased modelleerisid tuumarelva mõju asteroidile superarvuti abil, kirjutas Space.com. Nad valisid sihtmärgiks poole kilomeetrise läbimõõduga asteroidi ning kasutasid selle ründamiseks ühe megatonnise võimsusega tuumarelva. Teise maailmasõja ajal Nagasakile heidetust umbes 50 korda võimsama tuumapea lõhkamine andis mudeli järgi paljutõotavaid tulemusi. "Ühe megatonnine plahvatus rebiks asteroidi tükkideks ning hoiaks ära hävingu, mida tekitaks kokkupõrge asteroidiga selle algsel kujul," selgitas uuringu autor Bob Weaver. Kolmemõõtmelist modelleerimist kasutanud uuringus toimus plahvatus asteroidi pinnal. Seega puudub ilmselt vajadus tuumapea viimiseks sügavale  Maad ohustava taevakeha sisemusse, nagu seda tegid astronaudid filmis "Armageddon". Weaver rõhutas, et tuumapommi kasutamine tuleb tõenäoliselt kõne alla siiski viimase võimalusena, kui kokkupõrkeni on jäänud kõigest loetud kuud. Lisaks hoiatavad teadlased ka tuumaplahvatuse negatiivsete kõrvalmõjude eest, näiteks võib see saata ühe suure asteroidi asemel meie suunas teele terve asteroiditükkide pilve. Eelseisvat kokkupõrget piisavalt pikalt ette teades on teadlaste sõnul võimalik asteroiditabamuse tõrjumiseks kasutada ka mitmeid teisi strateegiaid. Näiteks on võimalik saata asteroidile robotsond, mille raskusjõud tiriks asteroidi mõne kuu või aastaga Maad mitteohustavale orbiidile. Sellise nn gravitatsioonitraktori meetodi kasutamiseks on olemas ka vajalik oskusteave. Mitmed sondid on juba jõudnud süvakosmoses liikuvate kivimkehadeni, sealhulgas NASA kosmoselaev Dawn, mis tiirleb hetkel ümber hiigelsuure asteroidi Vesta. Jaapanlaste kosmosesond Hayabusa võttis 2005. aastal analüüsimiseks proove asteroidilt Itokawa.  Üheks võimaluseks on ka rammida asteroidi kosmoselaevaga lootuses, et löökjõud paiskab asteroid kokkupõrkekursilt kõrvale. Kuigi selline lähenemine on gravitatsioonitraktori meetodist ebatäpsem, peavad teadlased selle kasutamist teatud tingimustes siiski võimalikuks. Ka selle meetodi rakendamiseks on vajalik oskusteave olemas, sest näiteks 2005. aastal rammis NASA sond komeedi Tempel 1 sisemusse, et uurida selle koostist.
