Lihasööjaid ei huvita maiustused
Suur osa imetajatest sarnaneb oma maitsemeele poolest inimesele  nad tajuvad kõiki põhimaitseid.  Kuid suured erinevused on magusa maitse tajumises. 2005. aastal näitas Philadelphia Monelli instituudi teadlane Gary Beauchamp, et kaslastel on mutatsioon suhkruid aistiva retseptori geenis. Seetõttu pole kodukass ega tema suuremad sugulased võimelised tundma magusat maitset. Beauchampi huvitas, kas teised röövloomad tajuvad suhkruid. Ta kogus DNA-proovid 12 erinevalt loomaliigilt sealhulgas  tähnikhüaanilt ja erinevatelt mereimetajatelt. Seitsmel liigil oli suhkruretseptori geen muteerunud, kuid muutused olid liigiti erinevad. Seega on magusameel erinevatel liikidel kadunud iseseisvalt ning eri aegadel. "Need loomad, kes taimetoitu ei söö, puutuvad suhkrutega harva kokku ega pea magusat tajuma. Nende maitsemeel muutus samal põhjusel nagu  pimedates koobastes elavad kalad kaotasid nägemise," selgitas Beauchamp. Toitumine on seega peamine tegur, mis maitsemeele evolutsiooni mõjutab. Mitmekesise toidusedeliga loomadel näiteks karudel on magusameel täiesti töökorras. Siiski pole selge, kas vigane suhkruretseptor annab röövloomadele mingi eelise. Lisaks magusale ei tunne mõned lihasööjad ka teisi maitseid. Näiteks delfiinid on kaotanud võime tajuda kibedat maitset.  Beauchamp oletas, et paljude mereimetajate jaoks on maitsed kõrvalise tähtsusega. Nad eelistavad toidu korraga alla neelata ning maitsepungi on neil suus ülivähe.  Kuigi paljud röövloomad ei taju suhkruid, et tähenda, et nad neid üldse ei tarvita. Lõvid söövad sageli sebraliha. Selle liigi lihaskude sisaldab pikaahelalisi süsivesikuid, mis annavad lihale kergelt magusa maitse.  Paljud kassiomanikud väidavad, et nende lemmikud naudivad jäätist ja teisi maiustusi. Miks see nii on, ei oska uurija siiani seletada. Uuring ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
