Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis
Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel. Täna kaitseb Tartu Ülikoolis farmaatsiadoktori kraadi Ivo Laidmäe. Kuid kaitsmine ise on tavatu: see peetakse kinniste uste taga ning ka doktoritöö avalik osa sisaldab kõigest töö autori elulookirjeldust. Sel saladuskattel on põhjus: töös on patenditaotlus, mis on seotud Laidmäe täna kaitstava uurimistööga. Mõni aasta tagasi pandi tähele, et kasvandustes paranevad lõhedel seljaajuvigastused suhteliselt kiiresti ja hästi, põhjendas Laidmäe oma teemavalikut. Lõhekalade verest valmistatud fibriinliimi katsetas ta loomade peal ning uuris, kuidas see mõjutab loomade immuunsüsteemi ja kas see võib olla ohtlik nende tervisele. Katseid on ta teinud nii rottide kui küülikutega. Haavaliim koosneb kahest vere hüübimises põhirolli mängivast valgust: fibrinogeenist ja trombiinist. Viimase toimel tekib fibrinogeenist fibriin  võrgustik, mis verevoolu haavast peatab. Selle võrgustiku külge kinnituvad trombotsüüdid, mille toimel verevool kinni jääb. Meditsiinis on trombiin ja fibrinogeen tänagi kasutusel, kuid neid preparaate valmistatakse inimese vereseerumist. Teatud juhtudel kasutatakse ka veiste vereseerumit. Inimese verest on neid valke vajalikul hulgal raske saada. Veiste vere kasutamise muudab problemaatiliseks see, et nii võivad inimesele üle kanduda veiste haigused, ütles Laidmäe. Tuntuim veiste haigus on hullulehmatõbi, mida põhjustab pisivalk prioon. Sama haiguse vorm inimestel kannab nime Creutzfeldti-Jakobi tõbi. Kalad on inimesest evolutsiooniliselt nii palju kaugemal, lisaks elavad nad külmas vees ja on madala kehatemperatuuriga. Pole teada, et kalade viirused või bakterid oleks inimestele üle kandunud, ütles Laidmäe. Kalaverest pärit võõrad valgud tekitasid tema katsetes katseloomade organismis ootuspäraselt antikehad. Kuid põhiküsimuseks oli: kas antikehad võivad häirida vere hüübimisprotsessi. Seda ei juhtunud. Isegi korduval kasutamisel fibriinliim katseloomadele kahjulikult ei mõjunud. Loomkatsete põhjal ei saa siiski öelda, et see kehtib ka inimesel. Selleks on tarvis kliinilisi katseid, märkis Laidmäe. Lisaks haavaliimile saaks lõheverest toodetud preparaati kasutada erinevate haavade paranemist kiirendavates plaastrites või sidemetes. Sellest saab koos teiste polümeermaterjalidega valmistada bioloogiliselt sobivaid tehiskudesid.
