Video: Kuu arengulugu kolme minutiga
NASA värske video võtab kokku Kuu 4,5 miljardi aasta pikkuse ajaloo. Kuu ei ole alati olnud selline nagu praegu. NASA videos võib näha, kuidas on selle pinda aegade jooksul kujundanud asteroidide turmtuli ja hõõguvad magmavood. Üldlevinud seisukoha järgi tekkis Kuu umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, kui Maa põrkas kokku hiiglasliku Marsi suuruse taevakehaga. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt ainet, millest moodustuski vähem kui saja aastaga meie koduplaneedi tänane kaaslane. Tekkehetkel oli Kuu äärmiselt kuum ning seda kattis vedel magmaookean. Kuu jahenedes ja magma tardudes pidi noore taevakeha pind olema suhteliselt tasane, kuid see ei püsinud nii kuigi kaua. Päikesesüsteemi algusaegadel kihutasid planeetidevahelises ruumis ringi tohutud kivikamakad. Umbes 4,3 miljardit aastat tagasi tabas üks selline kivikamakas Kuu lõunapoolust, mille tulemusel tekkis üks Päikesesüsteemi suuremaid kokkupõrkekraatreid - Lõunapooluse-Aitkeni bassein, mille läbimõõt on 2500 kilomeetrit ja suurim sügavus 13 kilomeetrit. Videos on näha kuidas selle kokkupõrke tulemusel paiskus õhku tohutu kogus ainet, mis sadas tulevihmana tagasi Kuu pinnale.  Sellele sündmusele järgnes miljoneid aastaid kestnud pommitamine, mil Kuud tabas lugematu arv Päikesesüsteemi tekkest üle jäänud ainest moodustunud kivikamakaid. See pommitamine tekitas esimesed basseinid, nagu Kuu paremal allosas näha olev Nektari mere bassein. Arvatakse, et umbes 3,8 miljardit aastat tagasi vallandus Kuul pommitamiste tagajärjel vulkaaniline tegevus.  Maa kaaslase pinnal voolas laava, mis õõnestas veelgi basseine ja meresid. Sellest ajast pärinevad ka Kuu esiküljel laikudena paistvad mered, sealhulgas Selguse, Vaikuse ja Viljakuse meri. Pärast vulkaanide soikumist muutus Kuu pind päikesetuule mõjul tumedamaks, kohati isegi mustaks. Seejärel algas Kuul viimane arengufaas, mis lõppes umbes miljard aastat tagasi. Kuud tabasid jätkuvalt viimased Päikesesüsteemi tekkeajast pärinevad kamakad, mis katsid Kuu pinna kokkupõrkekraatritega ning andsid sellele tänase kaljuse välimuse. Ka praegu tekitavad tillukesed meteoriidid Kuule iga paari minuti järel umbes sentimeetrise läbimõõduga kraatreid ning kord kuus lisandub ka meetrise läbimõõduga kraater. Kuu on lisaks Maale ainus taevakeha meie päikesesüsteemis, mille pinnavormide täpne tekkeaeg on teadlastele teada.
