Ärevus ergutab lõhnameelt
Haistmismeel annab loomadele märku, et läheduses on ohtlik kiskja. Hirmu tekitamiseks piisab vaid röövlooma lõhnast.  Inimese haistmismeel on teiste imetajatega võrreldes nõrk, kuid ka meil tekitavad lõhnad võimsaid emotsioone. Haistmine annab märku nii nakkusohtlikust lagunevast surnukehast kui õhu kaudu levivatest saasteainetest. USA Wisconsin-Madisoni ülikooli neuroteadlased  Elizabeth Krusemark ja Wen Li tegid katseid vabatahtlike tudengitega. Nad lasid inimestel nuusutada ja ära tunda  nii neutraalseid kui ebameeldivaid lõhnu.  Samal ajal jälgisid uurijad katsealuste ajutegevust magnetresonantskuvamise abil ning mõõtsid nende hingamissagedust ja naha elektrijuhtivust.  Lisaks pidid vabatahtlikud hindama seda, kui ärevad nad enda arvates olid. Selgus, et mida rahutumad olid inimesed, seda paremini suutsid nad ära tunda ebameeldivaid lõhnu. Ärevus muutis nad valvsaks võimalike ohtude suhtes. Lisaks võimendasid ebameeldivad aroomid aju tajupiirkondade ning emotsionaalsete alade omavahelist suhtlust. Teadlaste sõnul aitab just see mehhanism kehal enesekaitseks valmis olla.
