Suur paast muudab hüäänide toidulauda
Paastuvad Etioopia õigeusklikud ei söö liha ega piimatooteid. Lihavõtte-eelne suur paastuaeg kestab pea kaks kuud ning sellel on oluline mõju tähnikhüäänide toidusedelile, näitas ajakirjas Journal of Animal Ecology ilmunud uurimus.  Põhja-Aafrikas elutsevad tähnikhüäänid on leidlikud ja kergesti kohanevad kiskjad, kes elutsevad inimasulate lähedal ning kõike, mis on saadaval.  Hüäänid on osavad kütid, kuid suudavad end ära toita ainult raibete ja prügihunnikutes leiduva söögipoolisega, seda tänu oma tõhusale seedeelundkonnale. Uurimuse autori Etioopia Mekelle ülikooli uurija Gidey Yirga väitel suudab hüään süüa igasugust orgaanilist ainet.  "Hüäänid söövad isegi mädanevat liha ning siberi katku surnud loomade raipeid. Ainsad loomade kehaosad, mida hüäänid seedida ei suuda, on karvad ja kabjad ning sõrad. Isegi luud lagunevad seedekulglas ära, " selgitas ta. Yirga kogus Etioopia põhjaosast hüäänide väljaheiteid paastu esimestel ja viimastel päevadel ning kaks kuud  pärast paastu lõppu. Tuli välja, et kui inimesed lõpetasid lihasöömise, muutus ka hüäänide toitumine. Enne paastu oli ulukeeslite karvu 15 protsendi hüäänide väljaheidetes. Paastu ajal tõusis see 33 protsendini ja pärast paastu langes uuesti. "Põhja-Etioopia hüäänid tarvitavad enamasti majapidamiste ja lihunike juurest näpatud raipeid ja lihajäänuseid. Kuid paastu ajal hakkavad nad eesleid küttima," kommenteeris uurija.  Tema sõnul on inimese läheduses elutsevate kiskjate toitumiskommete tundmine oluline, sest nii saab ära hoida võimalikke konflikte.
